Coop Pank lõi riigikaitsjate toetamiseks oma kaardiväe

Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink räägib, kuidas panga missioon hoida Eestimaa elu praeguses julgeolekuolukorras uue tähenduse sai ja miks nad reservväelasi toetavad.

Kui palju reservväelasi Coop Pangas hetkel töötab?

Coop Pangas töötab hetkel 430 inimest. Kui võtta eelduseks, et reservväelased on eelkõige mehed ja mehi on kuskil kolmandik, siis seda arvestades võiks neid olla kuskil 20 protsenti ehk umbes 30 reservväelast, aga täpseid andmeid meil ei ole. On ka erandeid, meie personalijuht on näiteks naisterahvas ja väga tõsine reservväelane. Täpseid andmeid meil pole ja see tuleneb isikuandmete kaitsest, ega me rohkem inimese kohta uurida ei tohi, kui töö tegemiseks vaja on.

Kuidas sündis otsus nende osalemist õppustel toetada ja mida see teile tähendab?

Me oleme Coop Panga sünnist saati üritanud juurutada põhimõtet, et kui töötaja peab kaheksa tundi andma endast maksimumi, siis ülejäänud 16 tundi peab tal olema täisväärtuslik elu, ta peab saama puhata, veeta aega oma pere ja lähedastega, teha sporti, lugeda jne.

Oleme otsuseni jõudnud väga orgaanilist teed pidi ja kui inimene peab omast vabast ajast olema valmis Eesti riiki kaitsma, siis on ta kindlasti väärt palga säilitamist. See on vähim, mida me teha saame.

Aga juba päris alguses sai selgeks, et on kaks valdkonda, kus töötaja ei saa ainult oma vaba ajaga hakkama. See on siis, kui ta tahab õppida, ja teiseks, kui ta on reservväelane ja peab osalema õppekogunemistel. Õppepuhkust ja selleks ajaks palga säilitamist kohustab ka riik, aga reservväelastele sellist nõuet otseselt ei ole. Juba päris esimesel aastal mõistsime, et reservväelased on väärt täpselt sedasama ehk siis palga säilitamist. Oleme otsuseni jõudnud väga orgaanilist teed pidi ja kui inimene peab omast vabast ajast olema valmis Eesti riiki kaitsma, siis on ta kindlasti väärt palga säilitamist. See on vähim, mida me teha saame.

Miks on kaitseteema Coop Pangale oluline?

Kaheksa aastat tagasi kui pank loodi ütlesid sellele alusepanijad, et nende soov on, et lisaks ärilistele eesmärkidele ehitame selle panga üles nii, et elu igas Eestimaa nurgas läheks edasi. See on Coop Panga missioon ja tegelikult defineerib see ka meie praegust käitumist. Me oleme aastaid vaeva näinud, et elu Eestimaal edasi läheks hoidnud maapiirkondades pangakontoreid, laene andnud. Kaks aastat tagasi mõistsime, et selleks et Eesti elu edasi läheks peab Eest riik kõigepealt olemas olema. Kui riik ei ole kaitstud, siis pole inimestel kusagil elada ega ettevõtetel võimalik äri teha.

Mis on Kaardivägi ja reservväelaste fond?

Miinimum, mida eraisikud ja ettevõtted kaitsevõime arendamiseks teha saame on maksta kõik oma maksud korralikult ära, et riik saaks kaitsesse rohkem investeerida.

Kui hakkasime uurima, mida saaksime veel lisaks teha, siis kaitseministeeriumi ja Riigikaitse Arendamise Sihtasutuse koostöös sündis idee, mille initsiatiiv tuli tegelikult meie oma töötajatelt. Otsisime võimalust, kus panustada saaks korraga nii klient kui ka pank.

See on tegelikult selline väikeste numbrite suureks kasvamise maagia. Kui võtame eelduseks, et iga inimene teeb päevas vähemalt ühe kaardimakse, siis see on 30 senti kuus ehk 3.60 aastas ja koos panga panusega juba 7.20. Kui meil on 10 tuhat sellist klienti, siis see on juba ligi 80 tuhat eurot aastas. Täna on meil kliente pea 200 tuhat ehk teoreetiliselt on seda summat võimalik kasvatada päris suureks ja suure kliendibaasi juures saavad sendistest annetustest miljonid. Vähim, mida klient teha saab, on liita kaart Kaardiväe programmiga, see on üks võimalus, kus klient ja pank saavad koos panustada. Loomulikult on ka teisi viise kaitsevaldkonda toetada, kas siis annetades otse reservväelaste fondi, osaledes ise õppekogunemistel või ka toetades võitlust Ukrainas näiteks.

Kaks aastat tagasi mõistsime, et selleks et Eesti elu edasi läheks peab Eest riik kõigepealt olemas olema. Kui riik ei ole kaitstud, siis pole inimestel kusagil elada ega ettevõtetel võimalik äri teha.

Mida võidupüha teie jaoks tähendab? Milline see praegune aeg ettevõtluse jaoks on?

Võidupüha on minu jaoks omandanud hoopis teise tähenduse. Minu jaoks on vabariigi aastapäev ja võidupüha päevad, kus Eesti toob teleriekraanile oma riigi kaitsevõime. Kahel korral aastas näen neid masinaid ja mehi, kes on valmis Eestit kaitsma. Varasematel aastatel on see olnud minu jaoks kauge teema ja olen mõelnud, et ega meil seda reaalselt vaja ei lähe, aga kui täna vaadata kaitseväe või Kaitseliidu paraadi, siis mõte on pigem see, et kas seda kõike on ikka piisavalt. Minu jaoks sümboliseerib võidupüha täna tegelikult kõiki neid võitlusi, mida me oma vabaduse eest pidanud oleme, ja kui need jäävad kuidagi kaugeks, siis täna mõistame, et see võitlus võib jälle olla väga lähedal.

Millised valikud meil ees seisavad?

Hetkel oleme riigis sellises seisus, et kõigeks on raha vaja ja kõigeks on puudu, aga neid valikuid tuleb äriettevõttes teha kogu aeg. Meil ei ole raha kõigi heade mõtete jaoks ja selleks tuleb teha valikuid. Need valikud muutuvad igal aastal, ei ole nii, et kõik on igal aastal sama.

Hetkel ei ole kellelgi kahtlust, mis see valik number üks peab olema. Mulle väga meeldib tasuta kõrgharidus näiteks, aga kui küsimus on selle riigi olemasolus, siis peame küsima, kas saame endale kõike muud lubada. Võib-olla peaksime ütlema, et need kolm asja on praegu kõige olulisemad, ja mingitest asjadest mõneks aastaks taanduma.