Kaljulaid sõnas ühismeedias, et eelmises riigikogu koosseisus kirjutati julgeolekupoliitika alustesse 2022. lõpus sisse põhimõtte, et riigikaitse rahastus peab olema vähemalt 3% SKP-st. Selle on ametisolev koalitsioon taganud, ütles ta.

„Sel aastal on kantsler Salm ja kaitseväe juhataja Herem avalikult küsinud kaitseväele täiendavalt veel 1.6 miljardit eurot lähiaastatel, et tagada Eestile kriitiliselt vajalik laskemoona varu. Probleem on selles, et 1.6 miljardit täiendavat eurot kaitse-eelarvesse ei ole valitsusel kuskilt mujalt võtta kui läbi maksumuudatuste. Pole muud varianti,“ sõnas Kaljulaid.

Kaljulaid tõi välja, et sotsiaaldemokraadid peavad kaitsekulutuste täiendavat suurendamist vajalikuks, toetavad selle maksumuudatusi ja peavad õigeks, et rohkem panustaks jõukamad inimesed. Sellest on Läänemets ka varem rääkinud.

„Näiteks riigikaitsemaksu oleks saanud kehtestada, kusjuures see ei ole tehniliselt midagi väga keerulist. See on sisuliselt tulumaks. Tulumaks on juba olemas,“ sõnas Kaljulaid. „Mina kindlasti ei taha kellelegi näpuga näidata või vastutust sotsiaaldemokraatidest eemale veeretada. Valitsuses on kolm erakonda ja meil kõigil on vastutus. Kuid paratamatult on tõde ka see, et pole võimalik korraga rääkida, et teeme piisavalt riigikaitses ja samas mitte mingeid maksumuudatusi ei toeta, sest need on ebapopulaarsed.“

Kaljulaid lisas lõpetuseks, et mõistab, et raske on muuta poliitikat, mida on aetud 20 aastat - aina madalamad maksud, aina õhem riik. „Aga mingi hetk peab ju aru saama, et see õhuke riik ei suuda iseenda julgeolekut tagada. Selleks on (vähemalt mingiks ajaks) vaja tõsiselt musklis riiki.“