„Samasse ritta paigutaksin ka kindral Heremi ja kindralmajor Palmi. Hanno Pevkuri käekiri on turvaliste valikute ja peaministrile meeldimise käekiri. Tema poliitiline juhtimine on valdkonnas toimuvate arengute jälgimine ja nende kommenteerimine. Ta pole suutnud piisavalt tagada riigikatse rahastust määral, mis on vajalik esmase iseseisva kaitsevõime kui ka liitlastega tehtava koostöö tagamiseks,“ kommenteeris Terras.

Terras märkis, et selle valguses võib riigikaitse tippjuhtide lahkumisest ka aru saada. „Veidral kombel on Reformierakonnale külge poogitud julgeoleku ja kaitsevaldkonnas eksperterakonna staatus. See on täiesti arusaamatu,“ leidis ta.

Terras näeb ka süüd peaministril. „Kaja Kallase jaoks oli kaitseministeeriumi valitsemisala tüütu kulurida kuni täiemahulise sõja puhkemiseni 2022. aasta veebruaris. Sealtpeale on ta oskuslikult etendanud valdkonna eestkõneleja ja eksperdi rolli, varjates oma ebakompetentsust riigivalitsemises. Kaitseministeeriumi kantsleri ametist lahkumine on tõend sellest, et riigikaitset juhitakse poliitilise poole pealt kipakalt ja minister on oma töös ebaõnnestunud.“

Kusti Salm lahkub kaitseministeeriumi kantsleri ametist

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm on esitanud lahkumisavalduse ja lahkub pärast kolmeaastast ametiaega selle suve lõpus omal soovil ametist.

„Viimased kolm aastat on olnud teguderohke aeg. Eeskätt olen tänulik oma meeskonnale nii ministeeriumis, kaitseväes, Kaitseliidus, riigi kaitseinvesteeringute keskuses, kaitseressursside ametis, välisluureametis kui ka Eesti sõjamuuseumis. Riigikaitset arendab üle aegade kõige tugevam meeskond. Mul on olnud ka harukordne au töötada koos peaminister Kaja Kallasega, kes on olnud nii NATO kui ka Euroopa kaitsepoliitika rahvusvahelise kaaluga eestvedaja. Ühtlasi soovin tänada Kalle Laanetit ja Hanno Pevkurit, kes kaitseministritena andsid mulle võimaluse kantslerina riigikaitse arendamisse panustada,“ ütles Kusti Salm.

„Kaja Kallase valitsused on teinud riigikaitsest oma selge prioriteedi ja riigikaitsekulud on tänu sellele kasvanud. Täna liigub Venemaa oma sõjamasina arendamisel kiiremini kui Eesti ja koos liitlastega suudab sellele vastata. Minu hinnangul vajame lähiajal julgeolekut pikaajaliselt mõjutavaid poliitilisi otsuseid, eeskätt 1,6 miljardi euro eest investeeringuid kriitilise laskemoonapuudujäägi likvideerimiseks,“ selgitas Salm.

Salmi sõnul ei ole ta otsustanud, millega ta ametist lahkumise järel tegelema hakkab, kuid riigikaitsele jääb ta jõu ja nõuga abiks.