Enne tänavuste eurovalimiste kampaaniat võis Jüri Ratase valituks osutumise šanssidesse suhtuda üpris skeptiliselt. Alles mullu kukkus ta ju läbi Keskerakonna juhina: partei kaotas riigikogu valimised ja seejärel ei suutnud ta oma soosikust Tanel Kiigest teha Keskerakonna järgmist esimeest. Edasise köieveo asemel partei uue liidri Mihhail Kõlvartiga otsustas Ratas Keskerakonnast lahkuda ja liitus hoopis Isamaaga. See oli harukordne vangerdus, sest tavaliselt inimene, kes on olnud peaminister, naljalt erakonda vahetama ei hakka.

Seejuures mäletavad täna ilmselt vähesed, et 2021. aastal räägiti Ratasest lausa kui võimalikust presidendist ning üksvahe oli meedias peaküsimus, kas Jüri Ratas lõpuks kandideerib või mitte. Ent piisavat toetust talle siiski ei osutatud.