„Valimisaktiivsus absoluutarvuna tuleb mõnevõrra kõrgem kui eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel – arvatavasti 350 000 ja 360 000 vahele ning protsendina tõenäoliselt 36% kanti. Võrreldes eelmise korra 37,6%-ga on see küll madalam, kuna valijate üldarv suurenes seekord valijate arvestuse muudatuse tõttu ca 94 000 valija võrra,“ rääkis Voog.

Kantar Emor viis maikuus Eesti Rahvusringhäälingu tellimusel läbi kaks uuringut, kus vaadati valimisealiste kodanike eelistusi. Kui arvesse võtta nende eelistused, kes plaanivad kindlasti valima minna, peaksid mandaadi saama nii Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Isamaa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) kui ka Keskerakond.

„Eelmisel nädalal läbi viidud uuringu alusel on kahte viimast mandaati püüdmas Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid. Samas ka Isamaa ja EKRE on suhteliselt lähedaste protsentidega kahe esimese järel ning võivad sekkuda kuuenda ja seitsmenda mandaadi jaotusesse,“ leidis Voog.

Arvestades praegust valimisaktiivsust ja seda, et eelistuseta ehk „ei oska öelda“ vastanuid oli valima minna plaaninute seas suhteliselt vähe, võiks Kantar Emori kahe viimase uuringu kohaselt Reformierakond saada 20% häältest, Sotsiaaldemokraadid 19%, Isamaa 18%, EKRE 16%, Keskerakond 12%, Parempoolsed 6%, Eesti 200 4%, KOOS 3%, Rohelised 1% ja üksikkandidaadid ka 1%.

Viimase uuringu alusel on kindlaid mandaadi saajaid kolm: Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid), Urmas Paet (Reformierakond) ja Jaak Madison (EKRE). Kaks järgmist mandaati läheksid tõenäoliselt Jüri Ratasele (Isamaa) ja ja Mihhail Kõlvartile (Keskerakond). „Ülejäänud kahe mandaadi saajate kandidaatideks on Hanno Pevkur, Marko Mihkelson, Sven Mikser, Urmas Reinsalu, Riho Terras või Martin Helme olenevalt sellest, milline erakond saab kaks mandaati,“ kommenteeris Voog.

Andmed põhinevad Kantar Emori läbi viidud üle-eestilise esindusliku valimiga uuringutel, mis viidi läbi veebi (2/3) ja telefoni (1/3) teel 9.05-15.05 ja 27.05-02.06. Viimases uuringus küsitleti 1489 valmisealist kodanikku vanuses 18+.