Riigikohus ei hakanud Parempoolsete nõuet läbi vaatamagi

Parempoolsed nõudsid riigikohtult enamike eurosaadikute ja Margus Tsahkna valimiskampaania peatamist. Kohus andis täna teada, et kaebus polnud kohane. Seda ei vaadatud läbi.

Riigikohus rõhutas tänases lahendis, et põhiseaduslikkuse järelevalve individuaalkaebus ei ole lubatav olukorras, kus kaebajal on oma õiguste kaitseks muud võimalused küll olemas, kuid ta soovib tulemust saada kiiremini.

28. mail pöördusid Parempoolsed riigikohtusse, paludes tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks õigusnormide puudumise, mis võimaldaksid tõhusalt ära hoida keelatud annetuse kasutamise Euroopa Parlamendi valimiste kampaania rahastamiseks. Erakonna hinnangul annab keelatud allikast pärineva raha kasutamine valimiskampaanias tema konkurentidele ebaausa eelise.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et Parempoolsed võiks näiteks pöörduda erakondade rahastamise järelevalve komisjoni poole. „Kuigi erakond Parempoolsed leiab, et erakondade rahastamise järelevalve komisjon on olnud järelevalve teostamisel passiivne, ei selgu kaebusest, et ta oleks pöördunud komisjoni poole ja taotlenud käimasoleva järelevalvemenetluse kiiremat või tõhusamat läbiviimist,“ öeldi kohtust.

„Seadused ei sätesta küll eraldi nõudeid valimisreklaamile, kuid sellest ei saa järeldada, et pole ühtegi haldusorganit, mis teostaks järelevalvet seadusevastasest valimisreklaamist tulenevate rikkumiste üle. Nimelt näeb korrakaitseseadus ette, et kui avaliku korra rikkumise kõrvaldamine ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani pädevusse, siis on see politsei pädevuses.“

Lisati, et järelevalveorganite tegevusetust või ebatõhusat tegevust oleks kaebaja saanud vaidlustada kaebuse esitamisega halduskohtule. „Kaebajat ei saanud järelevalveorganite ja halduskohtu poole pöördumisel takistada see, et valimisteni oli jäänud vähe aega, sest väidetav õigusvastane olukord mõne kandidaadi valimiskampaania rahastamisel oli avalikkusele ja seega ka kaebajale teada juba enne valimiste algust.“

Lõpetuseks lisas kohus, et kui partei leiab, et võimalik seadusrikkumine võis mõjutada või mõjutas oluliselt hääletamistulemusi, siis on tal lisaks võimalik nõuda valimiskomisjonilt hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist.

Delfi on varem kirjutanud, et Parempoolsed taotlesid, et kuni Riho Terras, Urmas Paet, Jana Toom, Marina Kaljurand, Sven Mikser, Jaak Madison ja Margus Tsahkna ei ole neile juriidiliste isikute tehtud keelatud annetusi täies mahus ja kohtule tõendatult tagastanud, tuleb nende valimiskampaania peatada. Alternatiivina võib kohaldada muid kohtu poolt asjakohaseks ja vajalikuks peetavaid abinõusid, leidis partei.

„Demokraatia saab tõeliselt, põhiseaduse vaimus töötada vaid siis, kui valimised on legitiimsed, pettusevabad selle sõna kõige laiemas tähenduses,“ selgitas erakonda esindav advokaat Mart Parind. „Demokraatia toimimiseks on vältimatult vajalik, et erakondade vahel valitseks aus konkurents,“ rõhutas ta.