VILJA KÜSIB | Riina Sikkut: sügisel võin teha alkoholiaktsiisi kiirema tõstmise ettepaneku

Terviseminister Riina Sikkut (SDE) ei välista, et teeb sügisel ettepaneku senine lauge alkoholiaktsiisi tõus asendada järsemaga. Enne ootab ta aga majanduse käekäigu prognoosid ära.

Te soovite vist ajalukku minna Jevgeni Ossinovskiga sarnaselt? Tema nimega seoses tuleb kohe meelde edutu võitlus alkoholiga. Kas te muid rehasid ei suuda välja mõelda, mille peale astuda?

Eestis kasvab alkoholitarbimine ja kahjud on suured, niisiis ei saaks ma ei saaks kuidagi vastata, et täiendavaid meetmeid ei ole vaja või et pole tarvis arutada, kas need ühiskonnale on vastuvõetavad. Eestis kipuvad need diskussioonid olema äraspidised. Näiteks tundub, et metsa loomulik olek on olla raiutud ja põhjendada tuleb seda, kui me ei raiu. Alkoholi puhul tundub, et inimese loomulik olek on joomine ning iga piirangut tuleb hästi põhjendada, kinnitada, et majanduslikku kahju ei teki. Aga tegelikult on inimese loomulik olek terveolemine.

Ikkagi, ütled alkohol, mõtled Ossinovski, ja vastupidi. Kas tahate sama rada käia?

Eelmisel nädalal valmis rahvusvaheline mõjuanalüüs, mis hindab alkoholipoliitikate mõjusid. Seal on väärtuslikku infot, mida tasub ka avalikkusele tutvustada.

Hästi, ma küsin kolmandat korda, aga pisut teisiti: kas Ossinovski läbikukkumine alkoholipoliitikas õpetas mida erakonnale ja teile?

Elu on ebaõiglane, aga see ei ole kellelegi üllatus, ka mitte poliitikutele. Loomulikult vastutab terviseminister alkoholipoliitika eest, seda tegi ka Jevgeni: rakendas reklaamipiiranguid, pani alkoholi poes eraldi seina taha. Need olid tõenduspõhised sammud, mida arenenud riigid rakendavad, et jõuda ühiskonnas alkohilist põhjustatud kahjude madalamale tasemele. Nii et Ossinovskile ei saa tema tegevust kuidagi ette heita. Avalik pahameel tuli aktsiisipoliitika pärast, aga see oli valitsuse ühine otsus. Sellest kogemusest on kõik järgmised valitsused õppinud.

Praegu on valitsuses kokku lepitud alkoholiaktsiisi lauge tõstmine, kindlustamaks, et alkohol ei muutuks odavamaks võrreldes teiste kaupadega.

Riigieelarves laiutab rasvane miinus. Miks te ei tõsta aktsiisi, ei tee viina kallimaks?

No vaat, siis jõuamegi tagasi sellesse kuue-seitsme aasta tagusesse aega. Järsku aktsiisitõusu valitsusel praegu plaanis ei ole. Kui sügisene prognoos näitab, et inflatsioon ja palgatõus on oodatust suurem, siis on minu seisukoht kindlasti, et alkohol ei peaks muutuma suhteliselt odavamaks.

Nii et kui inflatsioon ja palgad tõusevad, lähete teie valitsusse ettepanekuga tõsta aktsiisi otsustavalt ja rohkem?

Järsk aktsiisitõus ei pruugi anda tulemust, mida soovime. Oluline on kindlustada pikaajaline trajektoor: et alkohol ei muutuks odavamaks. Kui vaatame viimast kümmet aastat, siis saab inimene keskmise palga eest varasema 60 liitri viina asemel 90 liitrit.

Seda ma räägingi. 2019 langetati aktsiisi, Martin Helme oli rahandusminister. Viin ongi ju skandaalselt odav, arvestades, mida inflatsioon on inimeste rahakotiga teinud?

See on üks suur paradoks: toiduained on kallinenud, aga alkohol mitte, just kange alkohol. Tõepoolest, 2019 otsus on rahva tervisele palju kahju teinud. Veerandi võrra langetatud alkoholiaktsiisi mõju tunnetame siiamaani.

No vaat, miks ei võiks siis aktsiisi tõsta, seda enam, et riigil on hirmsasti raha vaja?

Otsused peaksid olema hästi põhjendatud, etteaimatava ja hästi kommunikeeritud. Kui prognoos näitab, et elukallidus kasvab kiiremini kui viieprotsendine aktsiisitõus, siis peab valitsus sellele otsa vaatama ja otsustama, kas aktsiisitõus peaks kõrgem olema.

Aga see on juba praegu nii, nagu te kirjeldate.

Kokkulepe peaks olema pikaajaline ja tõus lauge, mitte ühekordne ja järsk. Muidu on reaktsioonid ebasoovitavalt tugevad. Tasakaalukust tuleb hoida, järjepidevus on oluline.

Limonaadimaksu eest saite päid ja jalgu, automaksu ei salli mitte keegi. Äkki te lihtsalt kardate sellega välja tulla?

Ei. Magusate jookide maksu kohta oleme saanud ka palju positiivset tagasisidet. Laste ülekaalulisus on probleem, mina selle otsuse suhtes kriitiline ei ole. Loodan väga, et 2026 rakendub magusa joogi maks.

Kui ma praegu ütleksin, et alkoholiaktsiisi tuleb tõsta, küsiksite teie, kui palju sügisel aktsiis tõuseb. Aga neid otsuseid ei saa teha ministri kõhutunde pealt. Ootame suvise prognoosi ära, vaatama, kuidas majandusel tervikuna läheb, kuidas elujärg muutub, ja siis teeb valitsus omad arvutused. Eetris numbreid välja pakkuda ei ole mõistlik.

Limonaadimaksu kasu rahva tervisele usute ehk ainult teie. Lihtsalt eelarveauk tahab lappimist. Pealegi, maksu alla lähevad ainult magusad joogid, aga mitte suhkur. See on ju silmakirjalik?

Eelarve puudujäägi katmiseks ei ole mõtet limonaadimaksu rakendada. See ei aita. See ei paranda eelarvepositsiooni. Seda on mõtet teha rahvatervise sihiga. Eelarve mahtumiseks kolmeprotsendilise miinuse piiridesse on tarvis hoopis suurema mõjuga otsuseid. Automaks on üks selliseid, aga tulu on vaja veel suuremas mahus.

Poetoidud on paksult suhkrut täis. Miks te suhkru vastu sõtta ei lähe?

Maksupoliitikas on administratiivne pool ja rakendamise lihtsus ka tähtis. Igas tootes suhkrukogust mõõtma hakata, maksuastet välja arvutada – meil ei ole head teadmist, et niimoodi suhkrut maksustada. Limonaadiga on olemas rahvusvaheline kogemus, sellega on järelevalveliselt lihtsam. Limonaad on ka selgesti selline osa toidulauast, mida mitte kellelgi vaja ei ole. Igaüks võib vähendada limonaadi tarbimist, nagu saab vähendada alkoholitarbimist. Ei saa anda soovitust loobuda teatud toiduainerühmade tarbimisest, süsivesikud on toidupüramiidi osa – aga limonaad mitte. Suhkrumaks teeks kogu toidukorvi kallimaks. Arvestades kiiret hinnatõusu ja inimeste toimetulekuraskusi ei ole see võimalik.

Toidutootjad ja toiduainetööstuse liit sööks teid ju ka elusalt ära, kui te peaksite suhkru vastu võitlema hakkama?

Toidutootjad eelistavad, et reeglid oleks kõigile ühesugused, nii et ka tootjad on ise teinud laiema suhkrumaksu rakendamise ettepaneku. Rahvusvahelist kogemust tuleb juurde ja me võime seda arutelu edasi pidada. Magusa joogi maks on Eestis praegu tervise seisukohalt mõistlik.

Pöörame viina ja õlle juurde tagasi: miks te selle uuringuga üldse lehvitama hakkasite, kui kohe niikuinii midagi ei juhtu?

Nüüd on meil andmed ka Läti ja Leedu kohta, nende poliitika on viimastel aastatel oluliselt muutunud. On lühendatud müügiaegu, pühapäeval lõpeb müük viie-kuue ajal, Leedus vist isegi kell kolm. Leedus tohib alkoholi osta alates 20. eluaastast. Läti arutab vanusepiiri tõstmist 20ni kange alkoholi puhul. Mida meie teeme? Eelmisel nädalal valmis mõjuanalüüs. Uuel nädalal tulevad tarbimisandmed ja alkoholisurmade andmed. Sügisel on võimalik teha aktsiisipoliitika otsused.

Valikuid tehakse alkoholipoliitika rohelise raamatu alusel, mis on valminud eri osapoolte koostöös. Rohelist raamatut uuendamine. Nii olemasolevad analüüsid kui ka järgmisel nädalal tutvustatavad andmed on sisendiks, mille põhjal otsustada ja tutvustada samme, mida Eestis on mõistlik ette võtta.

Tubakareklaam on keelatud, ei kukkunud sellest taevas maa peale. Miks ei võiks alkoholireklaami ära keelata?

Põhimõtteliselt võiks. Millegipärast kohtleme alkoholi ja tubakat erinevalt, kuigi see ei pea niimoodi olema. Mõlemad tekitava sõltuvust, mõlemal on lai ühiskondlik mõju. Reklaami üle on arutletud, kuid see, mis andmetest silma torkab, on müügikohtade arvu kasv. Kümne aasta jooksul on 40 protsenti müügikohti juurde tekkinud. Alkoholipudeli kättesaamiseks kulub inimesel kümme minutit.

Põhimõtteliselt võib ju igaüks oma viinapoe püsti panna?

Võib. Siin erineme naabritest. Kuskil ei ole toimunud sellist müügikohtade arvu suurenemist, loomulikult mõjutab see tarbimist. Üks soovitus ongi piirata müügikohtade hulka, seda saaks teha litsentsisüsteemi kaudu. Litsentse võiks jagada kohalik omavalitsus.

Mis te ise arvate, kas võiks alkoholireklaami keelata?

Alkoholipoliitikas ei ole ühte lahendust. Oluline on meetmete tasakaal. Reklaamipiirangud võivad näiteks jääda endiseks, kui läheme üle litsentsisüsteemile või lõpetame müügi õhtul kell kuus, mitte kell kümme. Kui meetmete ring on laiem, siis saavutame mõju ilma suuremate piiranguteta. Noortele on alkohol ikkagi kättesaadav, nii et järelevalvelist tööd on ka vaja.

Noored enam sigarette nii väga ei tõmbagi, sest need haisevad ja suitsupakid on rõvedad. Veipimine aga on võtmas epideemia mõõtmeid. Kuidas sellega tegelete?

Esimene hädavajalik samm on teadlikkuse suurendamine. Arvatakse, et e-sigaretid ja veibitooted on ohutud, ei kahjusta tervist ja on lastele lubatud. See on vale. Neil on samamoodi negatiivsed tervisemõjud. Nad tekitavad sõltuvust ja saadav nikotiinikogus on sageli suurem. Leidub vähe 11-13aastasi, kes suudavad ära tõmmata kaks pakki sigarette, aga veibist suudavad nad kõik päeva jooksul selleväärilise koguse nikotiini sisse imeda. Tervisesüsteem ei ole kohanenud tegelema 11-13aastaste sõltlastega. Kahjud on juba näha. Juba praegu ei tohi mango- ja banaanimaitselisi tooteid müüa, kaugmüük on keelatud, aga pakiautomaadiga saab neid ikka saata. See ei ole tervislik alternatiiv, mida oma lapsele võimaldada. Uute nikotiinitoodete poliitikat tuleks rakendada üleeuroopaliselt.

Õige sotsiaaldemokraat karjub nagu ratta peal, st nagu Lauri Läänemets, kui kärbitakse. Miks te ei lärmanud, kui kärbiti?

Eelarve puudujääk on suur ja inimesi on tabanud maksutõusud. Riigil ei ole võimalik öelda, et meie ei tee mitte midagi, meil kõik kulud kasvavad. Pean õigeks maksumaksja raha vastutustundlikku kasutamist. Sotsiaalministeeriumis tehtud kärped tähendavad, et tuleb efektiivsemalt tööd teha. Teenuseid inimestele vähendada ei saa ei tervishoius ega sotsiaalhoolekandes.

Maksuametil on plaan hakata sisse vaatama pangakontodesse, kuidas teile see mõte tundub?

Detailideni ma kursis ei ole. Neid andmeid, mis riigil juba olemas on, tuleks paremini ära kasutada, ka valdkondadeüleselt. Kuigi tehnoloogia võimaldab inimesi jälgida, ei ole see hea mõte. Euroopa eripära peab olema inimeste õiguste arvestamine, teadmine, et inimesed on oma andmete omanikud. Reeglid peavad olema paigas ja konfidentsiaalsus kaitstud. Seadused peavad võimaldama oma andmete turvalist kasutamist ja jagamist, et osutada paremaid teenuseid – mitte selleks, et neid karistada.

Kandideerite europarlamenti. Ükski küsitlus ei näita, et võtaksite mandaadi, kuid kui peaks juhtuma ime, kas lähete? Või ainult lihtsalt toetate kandideerides erakonda.

Meie esinumbrid Marina Kaljurand ja Sven Mikser on suurepärase kogemusega ja ma tõesti soovitan kõigil anda...

Saates kampaaniat me ei tee.

Meie kaks kandidaati on nii tugevad, et minu valituksosutumine ei ole realistlik. Ma ei paki kohvreid. Osalen kampaanias europarlamendi tööd selgitades.

Kui palju olete isiklikust taskust kampaaniasse panustanud?

Ei oska öelda. Iga kandidaat tellib pastakad ise, ka mina olen seda teinud. Mõni tuhat eurot. Pärast kampaania lõppu teeme aruande, et kõik oleks läbipaistev.