18-aastane Richard Käsper Eesti Väitlusseltsist küsitles Andrei Korobeinikut podcast’is „Ristküsitlus“.

Alustame sellise küsimusega, loodan, et sa ei solvu: miks sa arvad, et tead, mida noored tahavad või millest hoolivad?

Ma ei tea ja ma arvan, et noored tahavad väga erinevaid asju. Siin tuleb ka destigmatiseerida seda, et noored tahavad eakamate valijatega võrreldes midagi muud. Ma arvan, et see on vale. Keegi ei peaks poliitikut valima selle pärast, et ta pole piisavalt noor või piisavalt mees. Siin peab lihtsalt lähtuma enda maailmavaatest.

1x
00:00

Võtame siis maailmavaate ette. Mida saaksid ja püüaksid järgmise viie aasta jooksul teha, kui pääseksid europarlamenti? Mis on kaks sinu põhilist keskendumispunkti?

Minu jaoks on Euroopa Liit kogu aeg olnud majanduskoostööle orienteeritud organisatsioon ja kõik edulood on just majandusega seotud. Kohe, kui Euroopa Liit hakkab tegelema muude asjadega, lähevad asjad üsna valesse suunda. Näiteks praegu arutab Euroopa Komisjon välisagentide seadust, mis tõi Gruusiale hästi palju pahandust, nüüd teeme ise seda. Mina keskenduksin sellele, et Euroopa Liit tegeleks rohkem majandusega.

Kui rääkida minu enda kompetentsist, siis minu jaoks on väga tähtsad tehnoloogiaseadused. Euroopa Liit jääb tugevalt alla Hiinale ja USA-le just selle tõttu, et meie regulatsioonid ei ole piisavalt paindlikud, need ei ole suunatud innovatsioonile, vaid rohkem piirangute kehtestamisele.

Mainisid, et on väga selged asjad, millele Euroopa Liit peaks keskenduma, eriti majandus ja sinu kampaanias olulisel kohal olnud Eesti suveräänsuse kaitsmine. Kus on sellele sinu silmis üldse tulnud ohte ja kuidas seda saab sinu arust kaitsta?

Sellele on tulnud väga palju ohte. Näiteks andmekaitse teemal on meil olnud, ma tuletan meelde, suured ACTA meeleavaldused. Vahepeal on totaalselt ebaõnnestunud tehisintellekti regulatsioon, mis praegu saadetakse liikmesriikidele ja kus Eesti seisukohtadega tegelikult ei arvestatud. Siin ei saa süüdistada isegi europarlamenti ega Euroopa Liitu, vaid meie läbirääkijaid, kes neid kaitseb. Ta ilmselt on otsustanud, et tema juhib seda Eesti välispoliitikat. Samamoodi ütles ta välisagentide seaduse osas, et kuigi Eesti valitsus seda ei toeta, siis tema arvates on see väga okei mõte. Minu arvates peaks kaitsma seda, et Eesti mõistlikud seisukohad jõuaksid kohale ja Eesti oleks digi- ja IT-teemade eestkõneleja Euroopa Liidus. Täna see selgelt nii ei ole. Täna otsustavad neid asju suured riigid, nii et siin on väga suur töö, mida Eesti peab lähiaastatel ette võtma.

Eesti häälega ei arvestatud selles otsuses? Aga mida te üldiselt arvate näiteks vetoõigusest Euroopa Liidus? Kas see on pigem hea, kas seda võiks olla rohkem või pigem vähem?

Kui küsimus on ühehäälsuse printsiibis, siis ma arvan, et sellest loobumine praegu kõne all ei ole. Kõik kiruvad siin Ungarit, aga ma tuletan meelde, et Venemaa vastu on tehtud 13 sanktsioonipaketti ja need on kõik vastu võetud ühehäälselt. Ungari ei ole midagi blokeerinud, kuigi see võimalus on olemas. Kui me loobume sellest põhimõttest, siis Eestil kaob igasugune lootus enda seisukohti jõulisemalt edasi viia, sest Eesti on lihtsalt niivõrd väike. Veel kord, majanduse osas tavaliselt vaidlusi ei ole, aga sõnavabaduse osas Eestil pigem võiks olla hea meel, et meil on otsustamisõigus, ja ma arvan, et kui sellest loobuda, siis Euroopa Liit sellisel kujul suure tõenäosusega edasi ei jätka. See muutub kas föderatsiooniks või laguneb tagasi riikideks.

Ütlesid, et Ukrainasse on saadetud abi ja Ungari ei ole peatanud, aga ta on ikkagi olnud pidur ja takistanud seda protsessi mingil ajalisel tasandil. Kas sellel ei ole negatiivne tagajärg olnud?

Jaa, aga see ongi küsimus, kas Euroopa Liit on tugevam Ungariga või ilma. Täna on see Ungari, võib-olla homme on see mingi teine riik. Kui leitakse, et see absoluutselt ei vasta selle riigi huvidele ja Euroopa Liit ei taha seda riiki enda koostööpartneriks, siis võib juhtuda sama, mis juhtus Suurbritanniaga. Kas Euroopa Liit on ilma Suurbritanniata tugevam või mitte? Ma arvan, et ei ole tugevam. Iga sellise riigi kaotus on suur löök. Pigem Euroopa Liit võiks keskenduda sellele, et meil on Moldova näiteks ja Gruusia, kes kas liituvad Euroopa Liiduga või satuvad väga kindlalt Venemaa mõjuvõimu alla, ja see on see prioriteet. Me ei pea mõtlema sellele, keda me välja viskame, pigem võiks mõelda sellele, kuidas kaitsta neid riike Venemaa eest.

Su kampaanias on olnud sees, et Euroopa Liidus on liiga palju bürokraatiat. Kuidas sa päriselt näed, et seda saaks vähendada ja kuidas saab tekitada sellist reeglite paindlikkust juurde?

Ma arvan, et esimene samm võiks olla see, mida Ameerika Ühendriigid ammu teevad, kui tehakse näiteks mingi spetsiifiline regulatsioon – seesama tehisintellekti näide –, siis peab kaasama eksperte. Kui sina lähed mõnele artiklile mõnes ajalehes internetibrauseris, siis sulle hüppab ette see aken, kus pead nõustuma küpsistega. See pole absoluutselt ühtegi inimest aidanud maailmas, aga selle peale kulub miljardeid töötunde. See on väga hea näide sellest, kuidas poliitikud näevad innovatsiooni. Selliseid asju teha ei tohi ja Ameerika Ühendriigid on ka seda harrastanud varem, aga nüüd on nad aru saanud, et kaotavad konkurentsi Hiinale ja on sellest loobunud.

Teine aspekt, miks me jääme Hiinale ja Ameerika Ühendriikidele alla, on see, et nende riigiabi reeglid on palju paindlikumad. Nemad saavad toetada näiteks rohesektorit, päikesepaneelide tootmist jne. Euroopa Liidus on see keelatud ja selle tõttu vastav toodang ei ole täna maailma tasemel konkurentsivõimeline.

Tahaksin viia paar küsimust teemale, mis minu arust on noorte jaoks väga aktuaalne ja millest me väga hoolime. See on kliima. Mul on selle kohta kaks küsimust. Esiteks: tuumaelektrijaam Eestisse, jah või ei?

Kindlasti jah. Seda ei tule lähima kümne aasta jooksul igal juhul, aga juhul kui see tuleb, seda ehitab erasektor, erasektor ise otsustab, kas see tasub ära või mitte, nii et seda sobivust meie energiaturule riik nii väga hindama ei peaks. Küll aga peab lähtuma sellest, et Eesti jaoks tänu geopoliitilisele olukorrale on turvalisus hästi oluline. Mina isiklikult väga kahtlen, et Venemaa jaoks oleks ratsionaalne tuumaelektrijaama pommitada, küll aga meie elektrikaablid merepõhjas on väga kerge sihtmärk ja me peame mõtlema, mis juhtub siis, kui tulebki mingisugune eskalatsioon. Ma arvan, et tuumaelektrijaam oleks meie jaoks energiasõltumatuse võti.

Kampaanias oli su üks üldisem sihtmärk leida õige tasakaal rohepöörde eesmärkide ja Eesti majanduse konkurentsivõime vahel. Laias laastus roheenergia ja rohepööre on suhteliselt kallis. Kuidas sa näed, et olla efektiivne selles ja samal ajal hoida ka majandust sellega päriselt tasakaalus?

Küsimus ei ole ainult Eesti majanduses. Ma käisin kuu aega tagasi OECD aastakonverentsil ja seal kliimaraportöör ütles, et kui päevapealt kõik tehased Euroopa Liidus lähevad kinni, siis maailmapildis see suurt midagi ei muuda, sest teised riigid on niivõrd vähem efektiivsed, et nemad niivõrd palju saastavad, et Euroopa Liidu osakaal selles on olematu. Samas nad kasvavad hästi kiiresti. Meie eesmärk on ikkagi see, et meie majandus oleks võimsam kui konkurentide majandus, siis me saame dikteerida ka kliimaeesmärke teistele. Juhul kui me muutume provintsiks, kus turistid käivad, metsad kasvavad, aga me ei mängi maailmapoliitikas suurt rolli, siis Hiina ja USA ei mängi meie reeglite järgi. Nemad ikkagi ei panusta nii palju kliimaeesmärkidesse ja kokkuvõttes kaotavad kõik. Meie peame jooksvalt üle vaatama seda, kuidas mõjutab rohepööre meie majandust, ja juhul kui me näeme, et see pärsib majanduskasvu, siis me peame üle vaatama strateegiad. Seesama näide riigiabist näiteks, mis ma arvan, et aitaks kiirendada nii majanduskasvu kui ka rohepöörde teostamist. Või näiteks tuumaelektrijaam. Paljud arvavad, et see ei ole roheenergia, aga samas see panustaks kliimaeesmärkide saavutamisse oluliselt.

Aga kas sa ei näe, et kui Euroopa Liit kasutab oma mõjuvõimu, mida ta on saavutanud läbi selle, et ta ei ole tegelenud kliimaga, et käskida teistel kliimaga tegeleda rohkem, kas see ei oleks just palju raskem viis, kuidas seda teha, olles ikkagi silmakirjalik selles mõttes? Kas parem ei oleks just näidata teistele võib-olla seda õiget teed, kuidas seda võiks teha?

Ei, absoluutselt, ma pole seda ka väitnud. Kui praegu Hiina ütleks Euroopa Liidule, et kuulge, te peate ikkagi seda rohepööret tegema kiiremini, siis see poleks väga autoriteetne väide. Alustama peab ikkagi iseendast ja ma absoluutselt ei ütle, et kui me loobume rohepöördest, siis tõepoolest, majandus ilmselt kasvab kiiremini, aga see ei ole jätkusuutlik ja mõistlik, sest sellisel juhul Euroopa Liidu autoriteet selles valdkonnas absoluutselt kaob. Ma arvan, et meie ühine eesmärk on ikkagi see, et maailmas oleks parem elada ja selleks on rohepööre vajalik, lihtsalt ta peab olema adekvaatne. Ta ei saa pärssida meie majandust ja viia meid sellest esiliigast kolmandasse.

Oled Eesti sisepoliitikas suhteliselt aktiivne, Keskerakonnal ei ole kõige suurem toetus praegu. Minu viimane küsimus on: kui inimene sinu poolt hääletab, kas ta päriselt hääletab selle poolt, et sa võiksid minna europarlamenti, või tegelikult sul sellist kavatsust ei ole?

Juhul kui ma europarlamenti pääsen, siis ma kindlasti sinna lähen. Keskerakonna reiting on praegu u 12%, mis tähendab, et ühe mandaadi me suure tõenäosusega ikkagi saame. See ongi see valik. Me võime hääletada nende poolt, kes panustavad rohkem sellisele maailmavaatelisele konservatiivsele poliitikale, või siis nende poolt, kes toetavad majanduskasvu Euroopa Liidus. Kui me vaatame seda, mida Eestis on korda saadetud, kus koroonakriisist Eesti väljus esikolmikus Euroopa Liidus Keskerakonna juhtimisel, või praegu, kui me teist aastat järjest oleme viimased Reformierakonna juhtimisel, siis see valik võiks lähtuda ka sellest, kuidas üks või teine erakond saab majandusest aru. Meie majanduskompetents on väga tugev ja sellepärast mina väga kutsun üles Keskerakonna poolt hääletama.

Podcast „Ristküsitlus“ on osa Eesti Väitlusseltsi Tark Valija kampaaniast.

Kampaaniat Tark Valija kaasrahastab Euroopa Liit.