EP ERISAADE | Eurovalimiste lõpusirgel on reitingutes tekkinud turbulents. Keda valides astub rahvas kohe kindlasti pange?
(174)
Muidu magedavõitu kampaaniaperiood on saanud viimatiste reitingute näol vürtsikamat mekki juurde. Mida meil valimisõhtust oodata on? Saates arutlesid eurovalimisi puudutavatel teemadel Delfi poliitikatoimetaja Herman Kelomees ning Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela.
Delfi tellitud Turu-uuringute AS küsitlus paiskab nii mõnedki senised trendid pea peale: üheks suurimaks üllatuseks on Mihhail Kõlvarti tugevnenud positsioon ja tõik, et seni künnise piiril kõikunud tsentristidele peaks tolle küsitluse alusel saama osaks europarlamendis suisa kaks mandaati.
Delfi poliitikatoimetaja Herman Kelomees rõhutas, et sel on omad uuringumetoodikast tulenevad põhjused ning tänased reitingud ei maali siinkohal asjast päris pilti ette. Tema sõnul on erakordselt vähetõenäoline, et Keskerakond päriselt kaks mandaati saab.
„Prognoosid on ujuma hakanud,“ nentis Loonela tulemustest kuuldes ja märkis, et eks see olegi valimiste võlu - iial ei tea, mis saab ning et iga valija hääl, mis valimiskasti potsatab, loeb. „See pole niisama loosung.“
Ta rõhutas, et kuigi eestlased on eurovalimistel ajalooliselt kehvapoolse valimisaktiivsusega olnud, võiks see muutuda.
„Tundub, et mis seal ikka, valime seitset seitsmesajast. Tegelikkuses on nõnda, et /.../ inimene, kes kaevub seadusandlikku töösse, tal on suur võimalus mõjutada seda, mis reeglid määravad siseturu arengut, meie keskkonnaküsimusi, meie põllumajanduspoliitikat.“
Kelomees märkis, et valimistel liigituvad valijad tõenäoliselt kolme erineva kategooria alla: veerandi jagu peab valimistel silmas Euroopa tasandil toimuvat, veerandi jagu siseriikliku tasandi kampaaniat, pooled aga hoopis midagi muud. Viimase kategooria ristis ta „välisministri imidži koefitsendiks“.
„Võtaks kokku nii, et tahame saata sinna 7 välisministrit. Teame, et oleme väike riik. Teame, et peame Euroopas enda huvide eest seisma ja tunneme, et parimad inimesed selleks on välispoliitikas kogenud,“ märkis Kelomees. Sestap näemegi täna tugevaimate kandidaatide seas sedavõrd palju endisi (välis)ministreid, viitas ta saates.
Kuid millest uuringutes nähtav turbulents tekkinud on? Milliseks on kujunenud kampaaniad mujal Euroopas? Ning millise kandidaadi poolt häält andes teeb valija kohe kindlasti vale valiku? Kuula kõige selle - ja rohkemagi - kohta lähemalt saatest enesest.
