Räpina kandi kogenud veisekasvataja Artur Murumets hakkas oma karjamaad ümbritsevast tarast elektrilööke saama. „See elektrilöök, mis ma karjatarast saan, on tugevam kui staatilise elektri löök, mida näiteks autoukselt saad, aga nõrgem kui see, mille toas pistikupesast saaks,“ ütles Murumets. Voolu lähtekoht oli selge: Murumetsa karjamaad ületab kõrgepingeliin, aga kuidas vool metallmoodulitest koosnevasse karjatarasse saab, kui taral pole traatidega ühtki kokkupuutepunkti, talunik ei teadnud. Siis jäi ta mõtlema, et elektrilöögid võivad ju viidata mingile rikkele elektriliinides, ning otsustas Elektrilevisse helistada, et neid probleemist teavitada.

„Ja siis infotelefonilt öeldigi, et sealt voolu saamine on normaalne! Mul paluti olla ettevaatlik ja öeldi ka, et kui on südamerike, siis võib selline löök olla eluohtlik. Lisaks soovitati mul pikki aedu mitte ehitada,“ meenutas Murumets. „Kuna sellest pole minu teada kuskil räägitud, et vool niimoodi aedadesse edasi kandub, mõtlesin, et sellest võiks avalikkusele teada anda,“ sõnas ta.