Sond startis 3. mail Wanchangi kosmosestardikeskusest. Maandumine oli täis riske, sest Kuu kaugemasse serva jõudes on kosmosesondidega väga raske suhelda. Hiina suutis neid raskuseid ületada ka 2019. aastal ja on seni ainus riik, kelle sond on Kuu tagaküljele maandunud.

Hiina riigimeedia kirjeldas edukat maandumist kui „ajaloolist hetke“.

Plaanide kohaselt veedab kosmosesond Kuul kuni kolm päeva, et koguda pinnalt puuri ja mehaanilise käe abil umbes 2 kg materjali.

„Kõik on väga põnevil, et võime vaadata neid kivimeid, mida keegi pole kunagi varem näinud,“ selgitas Manchesteri ülikooli kuugeoloogiale spetsialiseerunud professor John Pernet-Fisher. Ta on analüüsinud teisi Kuu kivimeid, kuid tema sõnul võib täiesti teisest Kuu piirkonnast pärit kivimi analüüs vastata põhiküsimustele planeetide moodustumise kohta.

Enamik seni kogutud kivimeid on vulkaanilised ja sarnanevad Islandilt või Hawaiilt leitavate kivimitega, kuid Kuu tagaküljel olevatel materjalidel on teistsugune keemiline ehitus.

„See aitaks meil vastata nendele tõeliselt suurtele küsimustele, nagu kuidas tekivad planeedid, miks tekivad maakoored, mis on päikesesüsteemi vee päritolu?“ ütles professor.

Riigid soovivad uurida Kuu tagakülge, sest seal võib leiduda jääd. Juurdepääs veele suurendaks oluliselt võimalusi rajada Kuule baas teaduslikuks uurimistööks.