Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa ütles ERR-ile, et nii nagu teised riigiasutused, otsib ka maksuamet pidevalt võimalusi muuta oma tööd efektiivsemaks ning amet soovitas seadusandjal anda neile täiendavat analüüsivõimekust.

„MTA soovib saada finantsteenuse pakkujatelt ülevaadet üldiste rahavoogude, mitte aga üksiktehingute kohta. Tehingute massandmetega soovime täiendada oma riskimudeleid, et senisest paremini hinnata maksukohustuste õigsust ja parandada oma auditi objektivaliku tabavust,“ selgitas Roosimaa.

Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi ütles, et praeguses eelarveolukorras on üks prioriteete koguda tõhusalt kokku maksud, mis seaduse järgi maksmisele kuuluvad, kuid selleks vajab maksuamet kvaliteetset infot, mida riskianalüüsis kasutada.

„Otsime optimaalset viisi seaduse täiendamiseks, et MTA saaks paremat infot. Kindlasti ei tähenda see kvartaalselt kõigi ettevõtete andmete edastamist,“ lisas Liivamägi.

Pangaliit sellisel kujul andmevahetuse mudeli realiseerimist ei toeta ning liidu juht Katrin Talihärm ütles, et maksuamet on seda mudelit, mille abil soovitakse maksuriskide tuvastamist tõhustada, neile tutvustanud ning tegemist on kontseptuaalselt täiesti uue lähenemisega.

Talihärmi sõnul vajab see analüüsimist tulenevalt pangasaladuse, isikuandmete kaitse, eraelu riive, meetme proportsionaalsuse, halduskoormuse ning ka kaasnevate riskide aspektist ning on vajalik selgitada, kas selline sekkumine on õiguslikult lubatav, vajalik ja proportsionaalne.