Tsahkna sõnul tegi Eesti koos teiste meie piirkonna riikidega ettepaneku NATO kaitseplaanide reaalsete võimetega täitmise kiirendamiseks. „Tõsi on see, et meil on erinevad võimekused vaja veel täiendada ja üks neist kindlasti on õhukaitse, aga samamoodi ka laskemoonavarud ja kõik selline pool. See Venemaa agressioon Ukraina suunas on toonud väga pakiliselt meile need küsimused lauda nii, et lisaks plaanidele peavad need olema mitte sajaprotsendiliselt, vaid ülevaruga täidetud.“

Tsahkna rääkis, et kahepäevasel kohtumisel arutati palju ka Ukrainaga seostuvatel teemadel, näiteks kiireloomulise abi andmine, õhutõrje ja laskemoonavarude täiendamine. Samuti arutati, et kuidas tagada Ukrainale järgnevateks aastateks pikaajaline sõjaline abi.