Altkäemaksu võtmises süüdistatud kohtunik Eveli Vavrenjuk mõisteti õigeks ka ringkonnakohtus

Tallinna Ringkonnakohus nõustus süüküsimuses Harju Maakohtu 16. oktoobri 2023 otsusega ja jättis muutmata Eveli Vavrenjuki, Mirko Vavrenjuki, Mark Vavrenjuki, Sirje Taela, Olev Kuklase ja Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid õigeksmõistmise.

Vavrenjukki süüdistati altkäemaksu võtmises ning eriliiki isikuandmete ebaseaduslikus avaldamises omakasu eesmärgil. Taela, Kuklast ja OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid süüdistati altkäemaksu andmises. Eveli Vavrenjuki, Mark Vavrenjuki ja Mirko Vavrenjuki süüdistati ka kelmuses, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning Sirje Taela süüdistati kelmuses.

Hüvitatakse pea 80 000 eurot

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt, menetluskulude osas ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmises. Ringkonnakohus määras hüvitada Vavrenjukile tema kohtunikuametist kõrvaldamisega tekitatud varalise kahju.

Kohus mõistis Eesti Vabariigilt tema kasuks välja alates 27. jaanuarist 2021 kuni kriminaalmenetluses lõpplahendi jõustumiseni või tema kohtunikuametist vabastamiseni, ametikohustuste täitmise peatamise tõttu saamata jäänud töötasu, tänase seisuga 78 134 eurot ja 16 senti. Summat tuleb alates 1. aprillist 2024 kuni kohtuotsuse jõustumiseni suurendada saamata jäänud töötasu võrra, kuid mitte rohkem kui 83 280 euroni. Tegu on poole esimese astme kohtunikule makstavast töötasust Vavrenjuki tööst eemal oldud perioodi eest.

Ringkonnakohus leidis, et kohtuniku ametikohustuste peatumine kriminaalmenetluse tõttu on käsitatav ametist kõrvaldamisena. Seadus näeb ette, et kui president annab nõusoleku kohtunikule süüdistuse esitamiseks, peatub kohtuniku ametikohustuste täitmine - ta ei saa ajutiselt oma töö- või ametikohustusi edasi täita ega ka seeläbi tasu teenida.

Kuigi Vavrenjukile maksti 50% palgast, kohaldusid talle ametipiirangud, mis ei võimaldanud saamata jäänud tulu ka muul moel tagasi teenida. See kahju tekitati vahetult kriminaalmenetlusega, milles Vavrenjuk on nüüd õigeks mõistetud. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsuse järgi hüvitada õigeksmõistva otsuse järel ka saamata jäänud töötasu.

Sirje Taela kelmuse süüdistuses ehk töövõimetuse ajal igapäevaste pankrotihalduri töökohustuste täitmise, ettevõtlusega tegelemise ja selle eest tasu saamise osas leidis ringkonnakohus, et töötamise või ettevõtlusena ei ole käsitatav mistahes väikesemahuliste ning väheoluliste tööülesannete täitmine. Süüdistus ettevõtlusega tegelemise osas oli kohtu hinnangul konkretiseerimata ning see tähendas, et süüdistuse piiresse jäi üksnes etteheide igapäevaste pankrotihalduri ülesannete täitmise kohta.

Kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimaldanud aga järeldada, et Tael oleks Haigekassale (praegu Tervisekassa) teadvalt valeandmeid esitanud. Tõendamist leidnud väikesemahulised toimingud ei ole sellised, mida saaks kohtu hinnangul käsitada hüvitise saamise õigust välistava tööülesannete täitmisena.

Altkäemaksu süüdistuse osas nõustus ringkonnakohus maakohtuga, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda järeldada, et Vavrenjuki poolt Taela või Kuklase pankroti- ja saneerimismenetlustesse kaasamine oleks tingitud nende omavahelistest varalistest suhetest. Ringkonnakohus nõustus prokuratuuriga selles, et mõistes Vavrenjuki altkäemaksusüüdistuses õigeks, tulnuks hinnata, kas tema tegevus võib vastata toimingupiirangu rikkumise kuriteole.

Sõbrasuhtest ei piisa, et lugeda seotud isikuks

Toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu määratletuse osas oli ringkonnakohus kriitiline ja leidis, et nii laialt sõnastatud normi tuleb tõlgendada kitsalt. Ringkonnakohus märkis, et riik võib ja peabki võtma korruptsiooni tõrjumiseks erinevaid meetmeid. Need meetmed ei pea alati olema karistusõiguslikud, eriti kui need tuginevad väheselt määratletud mõistetel. Inimestel peab olema võimalik ette näha, millise käitumise eest neid karistada võidakse. Selleks, et lugeda kedagi seotud isikuks, ei piisa sõbrasuhtest või mistahes varalistest suhetest. Majanduslik mõju peab olema märkimisväärne.

Majanduslike suhetena sai kohus arvestada süüdistuses nimetatud soodustusi, mis oli tuvastatud. Taela puhul 2015. aastal M. Vavrenjukile raamatute tasuta kasutada andmine ning 2019. aastal E. Vavrenjukile tehtud sünnipäevakingitus (väärtuses 74,99 eurot). O. Kuklase puhul aga tasuta õigusnõu andmine. Kohtu hinnangul olid kriminaalasjas tuvastamist leidnud majanduslikud suhted S. Taelaga tühised ning pika ajavahemikuga eraldatud. Tasuta õigusabi andmine O. Kuklase poolt seisnes kohati Vavrenjukkide enda poolt valmistatud dokumentide täiendamises - sisuliselt tuttavale nõu andmises. Seega ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegu sedavõrd märkimisväärsete majanduslike suhetega, mille põhjal oleks alust väita, et E. Vavrenjukki oleks mõjutatud väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et advokaadibüroo läbiotsimisel tehtud minetused olid sedavõrd ulatuslikud, et need tõid kaasa läbiotsimisega saadud tõendite lubamatuse. Ringkonnakohus rõhutas kutsesaladuse kaitsmise vajadust ning leidis, et kui kutsesaladuse kaitsesse on suhtutud kergekäeliselt, jääb riik tõenditest ilma.

Ringkonnakohus rahuldas osaliselt O. Kuklase taotluse kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamiseks mõistes O. Kuklase kasuks välja 115 eurot.

Kohus nõustus prokuratuuri apellatsiooniga selles, et maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulusid tuleb vähendada.

Otsuse võib vaidlustada Riigikohtus 30 päeva jooksul.