Lekkinud dokumendid: Kremli fond toetab salaja palgamõrvareid, spioone ja Eesti mõjuagente
(604)
Hoolimata Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidest on Kremli mõjutustegevusi rahastav fond jätkanud Euroopas tegevust, makstes salaja kinni ka Eesti mõjuagentide õiguskaitset.
Delfi käsutuses olevad dokumendid näitavad, et riigireetmise afääris erakonna Koos poliitiku Aivo Petersoniga kohtu all olev Andrei Andronov on saanud rahalist abi olulisest Kremli fondist, mida delegeerivad Venemaa luureorganitega seotud isikud.
Isegi kui see raha tuleks Venemaalt, siis see oleks ju ainult hea, sest seda vähem jääb Venemaal raha sõdimiseks.
Andronovi süüdistuse järgi on tal Venemaa julgeolekuteenistustes kontaktid, mida ta omakorda ka Aivo Petersonile vahendas. Näib, et nüüd on needsamad kontaktid hädas sõbrale appi tulnud. „Eestis rahastas fond A. Andronovi advokaadi tööd esimeses kohtuastmes,“ seisab Venemaa riikliku kaasmaalaste õiguskaitse- ja toetusfondi sisememos.
Kas advokaati ennast tema töötasu hämar päritolu ei häiri? „Kahjuks ei saa kommenteerida tasu maksmist seoses lepingute konfidentsiaalsusega,“ vastas Andronovi kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon. „Isegi kui see raha tuleks Venemaalt, siis see oleks ju ainult hea, sest seda vähem jääb Venemaal raha sõdimiseks,“ arutles ta.
Enne Simonit esindas Andronovit ka vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu. Küsimusele, kas ja kuidas Andronov talle töö eest tasus, ei vastanud aga temagi, viidates samuti lepingu konfidentsiaalsusele.
Andronov võeti kinni 2023. aasta märtsis. Fond läks sanktsioonide alla juunis ja kohtupidamine algas novembris.
Viimase kümnendi vältel on Venemaa riiklik kaasmaalaste õiguskaitse- ja toetusfond rahastanud Eestis Kremli huvisid, tehes rahasüste siinsetele propagandaportaalidele ja protestiaktsioone korraldavatele mõjuagentidele. Pika nimetusega fondi taga peitub usin Venemaa luuresidemetega võrgustik.
Õiguskaitse- ja toetusfondist pärit dokumendid kinnitavad, et fond leidis võimalused kõrvale põigelda mullu suvel selle vastu kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonidest. Seejuures on fondi rahaga toetatud ka kurikuulsat FSB palgamõrvarit ning Venemaa kaitsejõudude huvides tegutsenud relvaärimeest.
Veel eelmisel aastal said fondist raha ka Eestis olevad Venemaa mõjuagendid, kes on nüüdseks riigist välja saadetud või kohtu ette jõudnud.
Kremli kink Narva vägivallatsejale
Mullu 9. mail jõudsid sotsiaalmeediasse häirivad kaadrid, kust nähtus, kuidas tumedas riietuses mees tõukas Narvas trepist alla lossimüüril Ukraina lipuga lehvitanud noormehe. Ründaja oli 60-aastane Vjatšeslav Sorokin.
Juhtum pälvis Venemaalgi ootamatult suurt tähelepanu. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kiitis Sorokinit avalikult ja nimetas Ukraina lipu lehvitamist provokatsiooniks. „Oleme temaga ühenduses, osutame vajalikku abi ning nõuame õiglust,“ teatas ta.
Ent mida tähendab, et Kreml pakub „vajalikku abi“?
Õiguskaitsefondi lekkinud dokumendid kinnitavad, et Venemaa toetas Sorokinit toonaste sündmuste ajal materiaalselt. Nimelt mõistis Viru maakohus Sorokini mullu 10. mail süüdi avaliku korra raskes rikkumises ning mõistis talle aasta ja kolm kuud tingimisi vangistust. Sellest eraldiseisvas väärteomenetluses tehti talle ka Georgi lindi kandmise eest trahv.
„Sorokinile anti aasta ja kolm kuud tingimisi vangistust ning ta pidi maksma trahvi 600 eurot – need kulud kattis fond,“ seisab õiguskaitsefondi aruandes.
Kui nimetatud fond on süüdimõistetut toetanud menetluskulude tasumisel, siis n-ö Kremli raha läks minust mööda Eesti riigile.
Sorokini kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban selgitas, et esindas süüdistatavat riigi õigusabi korras ehk advokaadi tasu pidi Sorokin pärast süüdimõistmist kinni maksma riigile. „Seega, kui nimetatud fond on süüdimõistetut toetanud menetluskulude tasumisel, siis n-ö Kremli raha läks minust mööda Eesti riigile,“ sõnas ta.
Andronovi ja Sorokini õiguskulude katmist fondi vahenditega kinnitab 2024. aasta märtsis vormistatud dokument, milles Venemaa välisministeeriumi esindaja annab tagasisidet fondi 2023. aasta aruandele. Sellele on alla kirjutanud nii Venemaa välisministeeriumi esindaja Aleksander Nurizade kui ka kaasmaalaste õiguskaitse- ja toetusfondi juht Aleksandr Udaltsov.
Tuge sai ka maailmakuulus FSB palgamõrvar
Lekkinud dokumendid kinnitavad, et fond hoolitseb Vladimir Putini režiimile vajalike tegelaste eest laias maailmas, sealhulgas saavad abi tippluurajad ja palgamõrvarid.
Fondi dokumentide hulgas on näiteks tunamullu vormistatud leping, mis kinnitab, et kaasmaalaste õiguskaitse- ja toetusfond on rahastanud Venemaa föderaalse julgeolekuteenistusega (FSB) seotud palgamõrvari Vadim Krasikovi õiguskaitset. Vadim Krasikov sisenes varjunimega Vadim Sokolov 2019. aasta augustis Saksamaale ning mõrvas keset päeva ühes Berliini pargis Tšetšeenia juurtega grusiinist luureallika Zelimhan Hangošvili. Krasikov mõisteti Saksamaal süüdi ja pisteti trellide taha.
Delfi ja meie partnerite käsutuses on leping, mille kohaselt maksis fond Krasikovi Saksamaa advokaadile 60 000 eurot. Pole teada, kas fond on selliseid makseid veel teinud.
Võõras riigis veretöö toime pannud mehe tähtsus Putini režiimile on aga ilmselge. Välismeedia väitel pidanuks just Krasikov olema isik, kelle vastu oleks pidanud vabanema vangistusest Aleksei Navalnõi enne tema surma. Pärast Navalnõi surma vihjas Putin intervjuus USA ajakirjanikule Tucker Carlsonile, et vangidevahetuse võiks teha hoopis Venemaal vangistatud USA ajakirjaniku Evan Gershkovichiga.
Dokumentidest näeme, et fond on rahastanud ka laia haardega kurikuulsa relvakaupmehe Viktor Buti õiguskaitset 260 000 dollariga (ligi 240 000 eurot). 2008. aastal Tais vahistatud relvasmugeldaja But pääses 2022. aasta teises pooles vangidevahetuse käigus tagasi Venemaale ning sisenes kohalikku poliitikasse. Vahetuses sai USA vastu naiskorvpallur Brittney Grineri, kes oli Venemaal 0,7 grammi kanepiõli omamise eest üheksaks aastaks vangi mõistetud.
Sisedokumendid näitavad, et fond reageeris kiiresti ka hiljaaegu Delfi uuriva toimetuse kaasabiga tehtud paljastusele, millest ilmnesid sidemed Euroopa Parlamendi Läti saadiku Tatjana Ždanoka ja Venemaa julgeolekuteenistuse FSB vahel. Kirjavahetustest on näha aruandlust, mis puudutab pärast nimetatud paljastuse ilmumist Ždanoka kaitseks avaldatud artiklit fondi rahastatavas portaalis Antifašist.
Niite tõmbab GRU võrgustik
Fondi sidemeid luureteenistustega kinnitab ka tunamullu Eesti-vastase tegevuse tõttu vangi mõistetud Sergei Seredenko juhtum. Sama fond maksis Seredenkole korduvalt raha ja see kinnitas kohtumenetluses tema sidemeid vene julgeolekuteenistustega.
„Selle fondi kaudu rahastuse saamine tähendab tegelikkuses raha saamist Venemaa Föderatsiooni (VF) julgeolekuasutuste korraldamisel, kes ühtlasi juhivad VF-i kaasmaalastega seonduvat VF-i riiklikku tegevust,“ seisab Seredenko süüdistuses.
Näiteks on kaasmaalaste õiguskaitsefondi koduleheküljel (pravfond.ru) kirjas, et nimetatud projekti ehk fondi tegevust „viib ellu“ Venemaa diasporaa instituut, mille juht on Sergei Pantelejev, kes on arvukate allikate kinnitusel seotud Venemaa sõjaväeluurega (GRU).
„Venemaa diasporaa instituut on GRU kattevari,“ kinnitas ka Euroopa Liit mullu suvel, kui seadis sanktsioonide alla nii kaasmaalaste fondi, seda kureeriva instituudi kui ka Pantelejevi.
Kuna Seredenko tegi Pantelejeviga koostööd, sai see üheks arvukatest süüdistuses toodud kuriteoepisoodidest. Seejuures sai tõsiasi, et Seredenko õigusabi selles kohtuasjas maksis kinni seesama õiguskaitsefond, selles kohtuvaidluses ka ise tõendiks.
Ringkonnakohtu teatel näitab fondi toetus, et Seredenko on ilmselgelt Venemaa Föderatsiooniga seotud.
Nõnda sai Seredenkot esindanud vandeadvokaat Vladimir Sadekov 10 000 eurot töötasu. Kusjuures on ta nüüd Petersoni-Andronovi kohtuasjas kolmanda süüdistatava Dmitri Rootsi kaitsja. Delfi kommentaaripalvele jättis Sadekov vastamata.
Fondi tüürib Venemaa välisluuraja
Fondi seotusele Venemaa luurega viitab ka see, et selle üks olulisim tegelane, fondi asejuht on Vladimir Pozdorovkin. Ühtlasi on Pozdorovkin Venemaa välisluureteenistuse (SVR) pikaaegne töötaja.
Juba 2007. aastal kirjutati Eesti kaitsepolitsei (kapo) aastaraamatus Pozdorovkinist kui SVR-i poliitilise luure peavalitsuse ametnikust. Näiteks 1990ndatel SVR-i heaks töötades kasutas ta Vilniuse saatkonnas diplomaadi kattevarju. Kusjuures diplomaatilise kattevarju rakendamine on Venemaa luurajate puhul levinud.
Luuretegelasi leidub fondis veelgi. Näiteks kinnitavad Delfi ja partnerite käsutuses olevad dokumendid, et fondi veebilehel selle „vanemnõunikuks“ nimetatud Anatoli Arkadjevitš Sorokin on samuti olnud SVR-i töötaja. Teada on ka talle pensionit maksva väeüksuse number: 33949. Tegu on kurikuulsa väeüksusega, millega on seotud ka omal ajal Eesti riigireeturite Herman Simmi ja Vladimir Veitmani tegevusi orkestreerinud agendijuht Valeri Zentsov.
Anatoli Sorokin vastutab dokumentide kohaselt Moldova ja Kesk-Aasia piirkonna projektide eest.
Samade dokumentide kohaselt vastutab Eesti, Läti ja Leedu projektide eest kaasmaalaste õiguskaitsefondi direktoraadi asejuht Viktor Djomin. Tema luuresidemete kohta Delfil infot ei ole. On teada, et Djomin on diplomaadi taustaga, endine peakonsul ning lõpetanud Venemaal diplomaatide ülikooli.
Nagu öeldud, on fond ka sõja ajal Eestiga seotud isikutele toetust jaganud – ka neile, kes on Eestist välja saadetud.
Mil Andronov ja Vjatšeslav Sorokin viibivad siiani Eestis, on fondi dokumentide kohaselt toetatud ka Surematu Polgu aktiviste Zoja Paljamari, Aleksei Esakovit ja propagandaportaali Baltija eestvedajat Aleksandr Kornilovi. Kõik nimetatud on kapo sõja ajal Eestist välja saatnud. Seda otsust on nad nii Kremli kui ka Jana Toomi raha abil vaidlustada üritanud.
Delfi käsutuses olev fondi aruandlus viitab, et enne sõda, aastatel 2018–2021 liikus fondist Eesti eraisikutele ja mittetulundusühingutele umbes 750 000 eurot. Delfi ei saa kinnitada, et need summad täpselt sellises mahus ka välja maksti, kuid raha saajad kattuvad seni kapo aastaraamatutes avaldatuga.
Kliki nimele, et näha rohkem teavet:
Hea uudisena võib esile tuua tõiga, et kõik ülaltoodud ühingud on siiski oma mõjuvõimu kaotanud, sest pärast Ukraina sõja algust on rahakraane järjest kinni keeratud. Lõpliku hoobi andsid neile 2023. aastal fondile pandud sanktsioonid.
Nii pole Aleksei Semjonovi inimõiguste teabekeskus pärast tema surma enam aktiivne, Sputnik Eesti on suletud ja selle eestvedaja Jelena Tšerõševa tagaotsitav, Aleksandr Kornilov on riigist välja saadetud, kuigi Baltija jätkab tegevust, ning MTÜ Vene Kool Eestis kurdab rahapuuduse üle.
„Toimetus asub 2019. aastast Brüsselis. Autorid on Kiievis, Ottawas ja Tallinnas,“ seisab Golosi veebilehel. Seejuures aga pole lõpuni selge, keda peetakse siinkohal silmas n-ö Tallinna autorina.
Golosi kaasautorite hulgast leiame näiteks Ukraina päritolu venemeelse „politoloogi“ Kirill Moltšanovi, kes lükkas 2022. aasta suvel samas portaalis ümber Ukraina meedias leviva väite, et ta on pagenud Moskvasse. Selleks postitas ta sotsiaalmeediasse foto endast Tallinna vanalinnas. Pole teada, kas Eesti pealinn on ka tema tegelik elukoht. Delfile Moltšanov enda praegust asukohta ei reetnud.
Moltšanov on korduvalt üles astunud Venemaa riigitelevisioonis ning on seotud Vladimir Putini sõbra, Ukraina oligarhi Viktor Medvetšuki poliitilise algatusega Teine Ukraina (Drugaja Ukraina).
Golosi veebilehel esitatud toimetuse autorite nimekirja moodustavad aga väljamõeldud nimedega isikud. Samuti modereerib Golosi Facebooki gruppi libanime ja -fotoga isik. Avalikult avaldavad portaalis arvamust tegelased, kes on seotud Venemaa julgeolekuteenistustega.
Mõju hääbub. Kuid kas igaveseks?
Kaasmaalaste õiguskaitse- ja toetusfondi sisedokumendid kinnitavad, et Venemaa on hakanud Eestis kontrolli kaotama. Näiteks kurdab fond, et Baltimaades ei toimu venelaste meeleavaldusi piisavalt. Tõdetakse, et Nõukogude Liidu aegsete monumentide ja venekeelsete koolide kaitseks toimuvad meeleavaldused on olnud Eestis ja Lätis nullilähedased.
Samas tõotab Venemaa fond selle kitsaskoha lahendada ning Baltimaades „Venemaa kaasmaalaste poliitikat“ edaspidigi ellu viia. Selle märgiks on ka see, et 2023. aastal jätkati ülal mainitud mõjuagentide toetamist. Aruandluses märgitakse, et nii Venemaa välisminister Sergei Lavrov kui ka president Vladimir Putin isiklikult on kinnitanud, et fondi rahastust tuleb suurendada.
„Kuna Venemaal on väga keeruline välisriikide fonde toetada, on nende tegevus jäänud soiku,“ tõdes ka kapo pressiesindaja Marta Tuul. „Oleks aga ennatlik uskuda, et ei üritata kasutada alternatiivseid kanaleid, kolmandaid isikuid. Rahastamine toimub varasemast konspiratiivsemalt,“ märkis ta.
Kreml peab õigustatuks teiste riikide siseasjadesse sekkumist, kui sellega kaitstakse kohalikke venelasi.
Dokumentides viidatud „Venemaa kaasmaalaste poliitika“ tähendab, et Kreml peab õigustatuks teiste riikide siseasjadesse sekkumist, kui sellega kaitstakse kohalikke venelasi. Fondi rahastatud organisatsioonid ja propagandaportaalid üritavad selle õigustamiseks ka kunstlikult luua mulje, et probleem on väga tõsine ja sekkuda on väga vaja.
Selle ekstreemseim näide on Ukraina, kus kaasmaalaste õiguskaitse- ja toetusfondi toel toodi süstemaatiliselt õigustusi, miks agressioon on vajalik. Seejärel osalesid nimetatud fondilt raha saanud isikud otseselt Ida-Ukraina annekteerimises n-ö viienda kolonnina, saades autasuks näiteks positsiooni mõnes okupeeritud piirkonnas püsti pandud võimuorganis. Seega viienda kolonni ehitamine ongi sedalaadi Venemaa fondide eesmärk.
