Eelmisel aastal koostatud konfidentsiaalsete kaitseplaanidega kursis olevad inimesed ütlesid väljaandele, et NATO riigid suudavad pakkuda alla 5% õhutõrjevõimest, mis oleks vajalik Ida- ja Kesk-Euroopa kaitsmiseks täiemahulise rünnaku eest.

Üks kõrge NATO diplomaat ütles FT-le, et suur osa Ida-Euroopa kaitsmise plaanist on võime kaitsta end invasiooni korral rakettide ja õhulöökide eest. „Ja praegu meil seda pole,“ nentis ta. Teine ametnik sõnas: „[Õhukaitse] on üks suuremaid auke, mis meil on. Me ei saa seda eitada.“

Vahetult pärast seda, kui Venemaa ülemöödunud aasta veebruaris Ukrainasse tungis, kasutas USA õhutõrjesüsteemi Patriot, et kaitsta Lõuna-Poola lennujaama, millest kujunes lääne relvastuse Kiievisse tarnimise keskus. Ent FT järgi väidavad ametnikud, et selliseid süsteeme on NATO liikmetel väga vähe varuks ja võime neid oma territooriumilt kaugemale paigutada on piiratud.

Sel neljapäeval kogunevad NATO välisministrid Prahas kahepäevasteks kõnelusteks, mille eesmärk on valmistuda juulis Washingtonis toimuvaks alliansi juhtide tippkohtumiseks, mille keskne teema on Euroopa kaitse tugevdamine.

„NATO uued kaitseplaanid suurendavad oluliselt ka õhu- ja raketitõrjenõudeid nii koguse kui ka valmisoleku puhul,“ ütles ametnik ja lisas, et riigid investeerivad uutesse õhutõrjevõimetesse, sealhulgas hävitajatesse. „Seega oleme kindlad, et NATO heidutusvõime Venemaa vastu on endiselt tugev.“

Nii mõnedki Euroopa juhid ja sõjaväeametnikud on öelnud, et Venemaa võib selle kümnendi lõpuks olla võimeline NATO liikmesriike ründama.