Eile kandesse jõudnud ajalehe Pealinn numbris avaldati valijate informeerimiseks kaheleheküljeline infomaterjal Euroopa Liidu Parlamendi valimiste korraldusest pealinnas, näiteks info Tallinnas asuvates valimisjaoskondade, eel- ja e-hääletuse võimaluste ning hääletamisõiguse ja valimistoimingute kohta.

Euroopa Parlamendi valimismaterjalidega sisustatud lehekülgedel ununes aga ajalehe küljendusliku ja toimetusliku tegevuse käigus materjali seast välja osade valimiskandidaatide nimekirjad. Trükisest puudusid üksikkandidaatide, erakonna Parempoolsed ja Keskerakonna nimekiri.

„Tegu oli töötajate inimliku eksitusega, täiendatud Euroopa Parlamendi valimistega seotud infomaterjal jõuab aga lehekorvidesse hiljemalt nädala jooksul eraldi trükisena,“ lausus Pealinna tegevtoimetaja Maarja-Liis Arujärv.

Keskerakond esitas kaebuse

Keskerakond esitas ebavõrdse kohtlemise pärast Tallinna valimiskomisjonile ja Riigi valimisteenistusele kaebuse.

„Valimisnimekirjade poolik esitamine on kahetsusväärne, ausate valimiste põhimõtete rikkumine ning eirab ka aastaid kehtinud linnameedia hea tava printsiipe,“ ütles Keskerakonna aseesimees Lauri Laats.

„Eriti halb näeb osade kandidaatide väljajätmine ajalehest seetõttu, et samas lehes jagus vabalt leheruumi linnapea Jevgeni Ossinovski intervjuu jaoks, ehkki linnameedia hea tava kohaselt ei tohiks Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadile taolist eelist konkurentide ees anda,“ lisas ta.

„Pealinna leht jõuab pea 50 000 leibkonnani, mistõttu tekitab puudulikult esitatud informatsioon Euroopa Parlamendi valimiste kandidaatide seas ebavõrdse olukorra. Ootame nüüd Tallinna valimiskomisjoni ja Riigi valimisteenistuse poolt kiiret sekkumist, et ka opositsiooni kandidaatidele oleksid valimistel tagatud võrdsed võimalused,“ märkis Laats.

Laats tõi välja, et nii Pealinna kui ka Stolitsa viimastes intervjuudes jagab linnapea ja Euroopa Parlamendi valimiste kandidaat Jevgeni Ossinovski mitmeid poliitilisi hinnanguid. „Meer ei hoia tagasi kiitusega enda ja parteikaaslaste suunal ning kasutab juhust, et Keskerakonnale halba varju heita. Nii on tekkinud kahtlus, et tegemist on avalik-õiguslikest vahenditest rahastatud poliitreklaamiga, mille kulud peab Jevgeni Ossinovski Tallinna linnale hüvitama. Praegune olukord on võrreldav 2017. aasta juhtumiga, kui toonasest linnapeast Taavi Aasast ilmus viis kuud enne valimisi pealinna ajalehes artikkel, mis oli kohtu hinnangul keelatud annetus. Sellegi küsimuse osas oleme Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) edastanud avalduse menetluse alustamiseks,“ rääkis ta.

Kaebuses Tallinna valimiskomisjonile ja avalduses Riigi valimisteenistusele toob Keskerakond välja, et puudulike kandidaatide nimekirjade esitamisega avalikkusele läheb Tallinna Linnakantselei vastuollu põhimõttega, et valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Ühtlasi palutakse võtta kasutusele meetmed puuduliku informatsiooni levitamise peatamiseks ning tervikliku informatsiooni levitamiseks, et kõigile kandidaatidele oleksid tagatud Euroopa Parlamendi valimistel võrdsed võimalused.

Ossinovski: intervjuu käis linnapea ameti juurde

Ossinovski ise leidis, et pigem mõjutab intervjuu tema häälesaaki negatiivselt. „Tõenäoliselt läheb selles suunas, et lugejad otsustavad mind mitte valida. Näevad, et olen Tallinna linnapea ja pühendunud sellele tööle. Ei lahku.“

Ta märkis, et intervjuu käis tema meerirolli juurde. „Uus linnavalitsus on aruandekohustuslik linnaelanike ees. Need küsimused ja vastused puudutasid ainult uue koalitsiooni plaane erinevates valdkondades. Loomulikult neid vastuseid ka andsin.“