„Me arvame, et peaksime lubama neil neutraliseerida sõjaväeobjektid, kust nende pihta rakette tulistatakse. Põhimõtteliselt sellised sõjaväeobjektid, kust Ukrainat rünnatakse,“ ütles Macron Saksamaa riigivisiidi ajal toimunud pressikonverentsil. „Ukraina pinda rünnatakse Venemaa baasidest. Niisiis, kuidas me selgitame ukrainlastele, et me peame neid linnu kaitsma… kui ütleme neile, et nad ei tohi tabada kohta, kust rakette tulistatakse?“

Macron rõhutas, et sealjuures ei tohiks siiski lubada Ukrainal rünnata muid Venemaa sihtmärke ja tsiviilobjekte.

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz nõustus Macroniga ja lisas, et seni, kuni Ukraina austab relvi tarnivate riikide, sealhulgas USA antud tingimusi ja rahvusvahelist õigust, võib ta end kaitsta.

„Ukrainal on rahvusvahelise õiguse kohaselt kõik õigused teha seda, mida ta teeb. Seda tuleb selge sõnaga öelda,“ ütles Scholz. „Minu arvates on imelik, kui osa inimesi ütleb, et ei tohiks lasta end kaitsta ja rakendada selleks sobivaid meetmeid.“

Ajaleht Le Monde kirjutas, et küsimus sellest, kas ukrainlased võivad läänelt saadud relvastust kasutada Venemaal asuvate objektide ründamiseks, on seni liitlasi lõhestanud. Näiteks on selle vastu olnud Saksamaa, kes pelgab, et see võib viia otsese konfliktini Venemaaga, kellel on tuumarelv. Sama seisukoha on võtnud suurim Ukrainale sõjalise abi tarnija USA.

Prantsusmaa kaitseministeeriumi veebisaidi järgi on Prantsusmaa tarninud Ukrainale teadmata arvu SCALP-i tiibrakette.

Jaga
Kommentaarid