PPA turvataktikalise eriettevalmistuse teenuse omanik Jaak Kiviste kinnitas, et relva kasutamine poiste endi vastu poleks olnud selles olukorras õigustatud. Teisi liiklejaid ohtu seadnud sõiduki tulistamine oli tema hinnangul siiski lubatud.

„Tulirelv on muidugi viimane vahend, enne peab kindel olema, et takistusena ei saa näiteks teesulgu või siili kasutada,“ toonitas Kiviste. Ta kirjeldas, et tulirelva kasutamise puhul tuleb jälgida mitut aspekti. Tulistamise kohas ei tohiks olla asustust, teisi liiklejaid ning sihtobjekt peaks olema piisavalt lähedal, et lasu täpsus oleks garanteeritud.

Kiviste sõnul on sarnaseid peatamisjuhtumeid aastate jooksul varemgi ette tulnud. „Politsei soovitab üldiselt tulirelva auto peatamiseks mitte kasutada,“ märkis ta. „Aga kui on tõesti viimane võimalus ja suurema ohu ära hoidmiseks on ainult relva kasutamine valikus, siis võib seda teha.“

Kiviste rääkis, et vaatas tagaajamise videosalvestust, mille ka Delfi teisipäeva hommikul avaldas. „Oli kuulda, kuidas politseinikud ütlevad eetrisse, et auto oleks peaaegu ajanud alla ühe inimese, kes ülekäigurajal oli. Hiljem on näha, kuidas auto sõidab vastassuunavööndis,“ kirjeldas ta. „Oli selge, et halbade tingimuste kokku langemisel oleks see lõppenud kellegi elu ohtu seadmise või surmaga.“

Kiviste tõdes, et auto ärandanud noorukite vanus mängib juhtunus rolli. „Selles vanuses lapsed ei pruugi päris täpselt aru saada, mida nad teevad,“ nentis ta. „Aga teisipidi, kui keegi ohustab teisi inimesi, siis tuleb see oht kõrvaldada. Julm näide, aga ka koolitulistamiste puhul on ju nii, et kui relv on lapse käes, siis tapab see samamoodi nagu täiskasvanu käes. Ja sõiduk on ka väga ohtlik ese, suurel kiirusel on see samamoodi tappev relv.“

Nagu politsei kohe pärast juhtunut märkis, ei teadnud patrull enne tulistamist, kes roolis on. Ka Kiviste märkis, et kihutajate vanus selgus alles pärast sõiduki peatamist. „Võis aimata, et nad on noored, aga kas päris lapsed või noored täiskasvanud, seda ju ei tea.“