Mõne nädala eest teatas peaminister Kaja Kallas valitsuse pressikonverentsil, et otsustati luua kriisipoodide võrgustik, kus inimesed saaksid ulatuslike elektrikatkestuste korral soetada toiduained ja esmatarbekaupu ning välja võtta sularaha. Kallas rääkis, et poode peaks valla tasemel olema vähemalt üks ning linnades rohkem. Poodide väljaehitamine on plaanis järgmise kolme aasta jooksul, kusjuures sellel aastal peaks valmima 40 poodi.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kriisijuht Toomas Unt rääkis Delfile, et kriisipoodide võrgustiku toel tagatakse elanikele paremini toidu, esmatarbekaupade ja ravimite kättesaadavus ning sularahaautomaatide töö kriiside korral, kus elektri varustuskindlus on ohtu sattunud.

Unt selgitas, et kriisipoodide võrgustikku kuuluvad poed selguvad riigihanke tulemusel, eesmärk on tagada sellega üle-eestiline katvus võimalikult suures ulatuses. Ta ütles, et võrgustikku kuuluvad poed peavad investeerima ise elektrisüsteemi, maksesüsteemi ja logistika kohandamisse.

„Tänuväärne on, et kaupmehed annavad endale võetavate kohustustega väga suure panuse kriisides toidu kättesaadavuse tagamiseks,“ sõnas ta.

Kriisipoodide võrgustik luuakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti varude keskuse ja regionaal- ja põllumajandusministeeriumi koostöös. Unt selgitas, et regionaal- ja põllumajandusministeerium on projekti vedaja toidu varustuskindluse tagamise osas, korraldab koostööd projekti liikmete vahel ning toetab võrgustiku toimimist kriisis. Varude keskus vastutab generaatorite hanke ja seadmete töökorras oleku eest. Kuna varude keskus on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi allüksus, siis on ministeerium olnud toetavas rollis plaani väljatöötamisel.