INTERVJUU | Vene desertöör: meile öeldi, et hoolitsege granaatide eest ja viimane jätke endale. Ma olin valmis seda kasutama

Oleg saadeti rindejoonele kolm korda ja tuli imekombel iga kord eluga tagasi. Ent pärast viimast käiku oli ta valmis pigem jala granaadiga küljest laskma kui tagasi minema. Siiski õnnestus tal enne deserteeruda.

Venemaal viibivate Delfi allikate teatel on Vene armeest ametlikult deserteerunud üle 50 000 inimese ning Vene võimud teavad neist umbes 15 000 asukohta. Enamik üksuste juurest lahkunutest varjab end Venemaal, kuid osa on läinud ka välismaale.

Võõrsile pagenute abistamisega tegeleb Vene emigrantide organisatsioon Idite Lesom ehk Minge Metsa, mis on välismaale toimetanud ligi 30 000 väeteenistusest kõrvalehoidjat. Selle juht Grigori Sverdlin on BBC-le tunnistanud, et neist inimestest üle 50% jõudis enne deserteerumist teenida Vene armees. Delfil õnnestus neist ühega kohtuda. Intervjuu ajal naeris mees pidevalt oma jutu üle ja suitsetas ohtralt.

Oleg, kelle täpse isiku jätame turvakaalutlustel avaldamata, on ametilt teleajakirjanik. Ta töötas Vene televisioonis sõjakorrespondendina ja saadeti täiemahulise invasiooni alguses Ukrainasse videolugusid tegema. Pärast komandeeringut esitas ta aga lahkumisavalduse ja sattus musta nimekirja, mistõttu ükski Vene väljaanne teda enam tööle ei võta.

Aasta aega teenistust otsinud Oleg sai lõpuks ahvatleva pakkumise kaitseministeeriumilt. Talle kirjutas tundmatu isik, kes pakkus tööd pressiosakonnas. Töö sisuks olevat olnud Moskvas ametlike ürituste filmimine, aga selleks tuli kontaktisiku väitel esmalt sõlmida sõjaväelase leping. Mustas nimekirjas olemine ministeeriumile takistus ei olnud ning rahapuudusest, võlgadest ja erialase tööta jäämisest masendunud Oleg jäi nõusse.

„Tean, et see kõlab rumalalt, aga selleks ajaks olin valmis kõike uskuma. Sõlmisin lepingu ja avastasin end Kurskist. See, kes oli minuga pressiteenistusest rääkinud, lõpetas suhtlemise ja kustutas Telegramist kontaktid,“ räägib ta.