KUULA | Milline tähendus on Palestiina riigi tunnustamisel? Kas ICC vahistamiskäsk on õigustatud?

Seekordse „Välisnädala“ ajendiks oli sotsiaalteadlaste eelmise nädala lõpus avaldatud pöördumine, milles rõhutati, et Eesti peab toetama püüdlusi, mis võimaldaksid kehtestada Gazas viivitamatult relvarahu. Delfi stuudios on külas üks pöördumise autoreid, Tallinna ülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Birgit Poopuu, kellega vestleme viimase nädala olulistest suundumustest.

Millist tähendust omistada sellele, et Norra, Hispaania ja Iiri vabariik otsustasid Palestiina riiki tunnustada?

Poopuu tõi esile, et Palestiina riigi tunnustamine on sümboolselt oluline samm ja aitab kahe riigi lahenduse poole liikuda. Samas märkis ta, et mitmete Palestiina ekspertide sõnul tuleks praegu tegeleda jõudsalt ka sellega, et vähendada Iisraeli karistamatuse tunnet.

„Praegu on Iisraeli ja Palestiina poole osas täielik asümmeetria. Palestiinlased elavad blokaadi-, okupatsiooni- ja apartheidisüsteemi all, mis tähendab, et me ei saa rääkida kahest võrdsest osapoolest, kes tulevad istuvad rahukõnelusteks maha. Enne on vaja võrdseid õigusi.“

Ent mis on algatuseks üldse see Palestiina riik, mida tunnustati?

Selle riigi piirideks on 1967. aastal kehtestatud piirid, mis loeb Palestiinaks Gaza, Jordani jõe läänekalda ja osa Jeruusalemmast. „Probleem on, et sellest ajast saadik on asundused laienenud. Ja see ongi see problemaatiline koht siin. Iisrael on sellest hetkest rikkunud rahvusvahelist õigust, rajanud okupeeritud aladele asundused ja tõstnud palestiinlased oma kodudest välja.“

Räägime ka sellest, miks taotleb rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) prokurör Hamasi juhi ja Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu vahistamist. Kas see on põhjendatud ning miks?

„Prokurör toob välja, et riikidel on õigus ennast kaitsta, aga ta lisab ka, et see ei ole piirideta. See peab olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõigusega,“ ütles Poopuu. „Seda ta vaatabki: kuidas riik toimetab konflikti kontekstis. Õigus kaitsele ei tõlgendu selleks, et kõik on sõjas lubatud.“

Eesti ühiskonnateadlaste avalik pöördumine valitsuse poole

Teadlaste avalik pöördumine: Eesti peab toetama püüdlusi, mis võimaldaksid kehtestada viivitamatult relvarahu Gazas

Hamasi terroriakt 7. oktoobril 2023 väärib absoluutset hukkamõistu kui inimsusevastane kuritegu. Kuid Iisraeli valitsuse sõjaline operatsioon Hamasi täielikuks hävitamiseks Gazas on viidud läbi ebaproportsionaalselt ning on muutunud ohuks kõigile palestiinlastele Gazas. Teadlaste ja kodanikena pöördume Eesti Vabariigi valitsuse poole, sest olukord Gazas on katastroofiline – inimesed seisavad silmitsi üha süveneva humanitaarkriisi ja näljahädaga. Kutsume valitsust üles toetama rahupingutusi Gazas selleks, et vabastada pantvangid ning leevendada inimkannatusi Gazas, mis on oma traagilisuses ületanud talutavuse piiri. Teadlastena toetume tõenduspõhisele infole. Erinevad ekspertide grupid (nt ÜRO eksperdid ja Integrated Food Security Phase Classification, IPC), sealhulgas meie teadlastest kolleegid üle maailma, on veendunud, et viivitamatu relvarahu kehtestamine ja humanitaarabi tagamine abivajajatele võimaldab ära hoida veelgi rängemad inimkaotused.

Palestiina tsiviilelanike olukord Gazas on ligi seitsme kuuga muutunud järjest kriitilisemaks. Lisaks katastroofiliste mõõtmetega humanitaarkriisile räägime nüüd ka näljahädast ja vastavalt Rahvusvahelise kohtu (ICJ) korraldusele 24. jaanuarist genotsiidi võimalikkusest. Põhja-Gazas levib näljahäda. Teadaolevalt on vähemalt 27 last (21.03.24 seisuga) surnud veepuuduse ja alatoitumise tõttu ja arvatakse, et „tegelik näljasurmade arv on tõenäoliselt oluliselt suurem ja see tõuseb veelgi“. Näljahäda Gazas on tekkinud Iisraeli humanitaarabi blokaadi tõttu. Lisaks on Iisraeli sõjavägi rünnanud mitmel korral humanitaarabi ootavaid palestiinlasi. Ajakirjanike kogutud tõendid näitavad, et Iisraeli rünnaku alla on jäänud mitu humanitaarabi konvoid, kuigi nad on Iisraeli järjepidevalt oma asukohast teavitanud. Nii enne kui ka pärast 7. oktoobrit on erinevad osapooled rikkunud rahvusvahelist õigust ja toime pannud kuritegusid. Hamasi rünnakutes 7. oktoobril 2023 hukkus 1200 inimest ning üle 240 inimese langes pantvangi. Hamas hoiab endiselt pantvangis 128 inimest, kellest 36 usutakse olevat surnud. Nii Hamasi kuriteod kui ka Iisraeli igapäevane rahvusvahelise (humanitaar)õiguse rikkumine Gazas peaks meid demokraatliku riigina asetama õigust ja õiglust nõudvate riikide hulka.

Mõõdukate hinnangute kohaselt on 26. aprilli seisuga Iisraeli rünnakutes Gazale hukkunud vähemalt 34 356 ja vigastatud 77 368 inimest. Hukkunutest valdava enamuse, u. 70 protsenti moodustavad naised ja lapsed (ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni raport). Ekspertide hinnangul on Iisraeli sõjamasin hävitanud kuni 62 protsenti kõigist Gaza hoonetest. Hävitatud on ka kõik ülikoolid. UNRWA hinnangul on Gazas ümberasustatud 1,7 miljonit inimest, peaaegu 75 protsenti elanikkonnast. Rafah’ ründamine on ÜRO peasekretäri Antonio Guterrese sõnul vastuvõetamatu, sest see süvendab veelgi juba laastavat humanitaarkatastroofi Gazas.

Lisaks Gazale süveneb vägivald Jordani jõe läänekaldal: inimesed on kodudest välja aetud, nende kodud on hävitatud, neid on arreteeritud. ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo (OCHA) hinnangul on seal alates 7. oktoobrist tapetud 464 inimest, sealhulgas 112 last (24.04.24 seisuga). Jordani jõe läänekalda palestiinlased elavad Iisraeli okupatsioonirežiimi all, mida iseloomustab uute Iisraeli asunduste rajamine palestiinlaste kodudest väljatõstmise hinnaga.

Mitmed eksperdid (nt Human Rights Watch 26.02.24) leiavad, et Iisrael ei täida Rahvusvahelise kohtu (ICJ) ettekirjutusi. ÜRO Palestiina eriesindaja Francesca Albanese kogutud asitõendid viitavad genotsiidile (25.03.24). „Genotsiidi anatoomia“ raport osundab sellele, et Iisraeli rünnaku mastaapsus Gazas ning sellega kaasnenud elutingimuste hävitamine viitavad tõenäolisele kavatsusele hävitada füüsiliselt palestiinlased inimrühmana (lk 24).

Pidades silmas eeltoodut, kutsume üles Eesti Vabariigi Valitsust ja Välisministeeriumi seisma reeglitepõhise ja inimõigusi austava maailmakorra eest. Eesti kohustus demokraatliku riigina on kaitsta õigust elule ja inimväärikusele ka neis paigus, mis geograafiliselt kaugel ja kultuuriliselt võõrad. Eesti moraalne kohus on toetada rahupüüdlusi, eriti kui tsiviilelanikud on sõjalises konfliktis maksnud ränkrasket hinda.

Allkirjastanud teadlased

1. Birgit Poopuu (Tallinna Ülikool)

2. Martin Aidnik (Tallinna Ülikool)

3. Joonatan Nõgisto (Tallinna Ülikool)

4. Kadri Aavik (Tallinna Ülikool)

5. Sveta Grigorjeva (EMTA)

6. Aet Annist (Tartu ülikool, Tallinna ülikool)

7. Triin Roosalu (Tallinna Ülikool)

8. Eiki Berg (Tartu Ülikool)

9. Aro Velmet (Lõuna-California Ülikool ja Tartu Ülikool)

10. Sara Arumetsa (Tallinna Ülikool)

11. Benjamin Klasche (Tallinna Ülikool)

12. Kairit Kall (Tallinna Ülikool)

13. Maria Kapajeva (EKA)

14. Rebeka Põldsam (Tartu Ülikool)

15. Tiina Pajuste (Tallinna Ülikool)

16. Henrik Sova (Tartu Ülikool)

17. Annela Samuel (Tallinna Ülikool)

18. Erle Neeme (Tallinna Ülikool)

19. Tanel Kalmet (Tallinna Ülikool)

20. Raivo Vetik (Tallinna Ülikool)

21. Meril Ümarik (Tallinna Ülikool)

22. Jaana Davidjants (Tallinna Ülikool)

23. Sandra Peets (Tallinna Ülikool)

24. Anders Härm (EKA)

25. Miguel Llansó (Tallinna Ülikool)

26. Priit Suve (Sisekaitseakadeemia, Tallinna Ülikool)

27. Siobhan Kattago (Tartu Ülikool)

28. Mari Valdur (Tartu Ülikool)

29. Marge Monko (EKA)

30. Gustav Kalm (Sciences Po)

31. Leif Kalev (Tallinna Ülikool)

32. Liis Nimik (Tallinna Ülikool)

33. Paula Joanna Sillat (Tallinna Ülikool)

34. Linda Helene Sillat (Tallinna Ülikool)

35. Kristiina Raud (Tallinna Ülikool)

36. Nawal Shaharyar (Tallinna Ülikool)

37. Uku Tooming (Tartu Ülikool)

38. Ester Oras (Tartu Ülikool)

39. Rafaela Lehtme (Tallinna Ülikool)

40. Susanna Soosaar (Tartu Ülikool)

41. Stefan Groote (Tartu Ülikool)

42. Pille Ubakivi-Hadachi (Tallinna Ülikool)

43. Liisi Pajula (Tartu Ülikool)

44. Eneken Laanes (Tallinna Ülikool)

45. Siim Sorokin (Tartu Ülikool)

46. Eva Piirimäe (Tartu Ülikool)