„Liitlastel on aeg kaaluda mõningate piirangute tühistamist, mille nad on kehtestanud Ukrainale üle antud relvade kasutamiseks,“ ütles Stoltenberg.

„Eriti praegu, kui piiri lähedal Harkivis toimuvad ägedad lahingud, muudab Ukrainal oma territooriumi kaitsmise palju raskemaks, kui Ukraina ei saa kasutada neid relvi seaduslike sõjaliste sihtmärkide vastu Venemaa territooriumil,“ lisas ta.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) kinnitas, et toetab Stoltenbergi ettepanekut täielikult. „Ütlesin juba ammu, et Ukrainale ei tohiks seada piiranguid kauglöökide andmisel Venemaa territooriumi vastu,“ märkis ta. „Miks peaks Venemaa territoorium olema püha ja puutumatu, kui riik ise on agressor?“

Stoicescu lisas, et Venemaal on legitiimsed sihtmärgid, mis toetavad agressiooni - lennuväljad, kütusebaasid ja muu säärane. Ta arutles, et Moskva ise on oma territooriumi justkui kaheks jaganud. „Nad justkui pigistavad silma kinni ja aktsepteerivad, et rakette ja mürske kasutatakse okupeeritud Ukraina alade vastu, aga nii-öelda päris Venemaa vastu neid kasutada ei tohi,“ mõtiskles Stoicescu.

Selle üle, et Ukraina peaks tohtima lääne antud relvi ka Vene territooriumi vastu kasutada, on arutatud sõja algusest peale. Eri julgeolekueksperdid on nentinud, et nüüd on juba hilja, sõja pöördepunkti võimalus magati maha. „Parem hilja kui mitte kunagi,“ leidis Stoicescu.

„Eks Venemaa muidugi ähvardab, et juhul, kui raketid ja mürsud Venemaa territooriumi tabavad, on neil õigus kättemaksuks rünnakuid korraldada, aga noh, eks nad kogu aeg ähvardavad,“ lisas Stoicescu. „Venemaa teeb kogu aeg igasuguseid inetusi ja provokatsioone. Kas me arvame, et kui tõmbame jälle Ukrainale punase joone, siis hakkab Venemaa paremini käituma? Vaevalt küll.“

Jaga
Kommentaarid