EP erisaade | Häbipuna tasub otsida valimisõhtul isamaalaste, ekrelaste ja tsentristide palgeilt. Kas kehv tulemus tõotab Martin Helmele hukatust?

Tuima ja mageda eurovalimiste kampaania puhul pole mõtet loota, et parteid millegi uue ja säravaga lagedale tuleks - sestap on poliitikavaatlejate mõtted naelutatud juba 9. juunil kätte jõudvale valimisõhtule. Eriti just asjaolule, kes ja kuivõrd häbi kätte jääda võivad.

Seni säratult kulgenud kampaaniaperiood tõotab valijaid sedavõrd külmaks jätta, et eelmiste eurovalimiste paiku kogetud madal osalusaktiivsus - hääletamas käis 2019. aastal 37,6% siinsetest hääleõiguslikest kodanikest - võib tänavu korduda.

„Pole põhjust loota, et protsent oleks ülemäära kõrgem, kuigi elame hoopis teises ajas kui 2019. aasta juunis - on olnud COVID, lauspealetung, mis kõik veel,“ sõnas Kelomees.

„Tõepoolest, kampaania on olnud üsna uimane, ilma mobiliseerivate konfliktideta. On näha, et erakonnad teevad pooles vinnas kampaaniat,“ kirjeldas politoloog Tõnis Saarts demoraliseerivaid aspekte inimeste mobiliseerimisel.

Saarts tõi esile, et tänavustel eurovalimistel on välja kujunemas kolm erinevat liini, mida mööda valijate hääli enese kätte napsata üritatakse:

• julgeolekukandidaatide lähetamise narratiiv,

• valitsuse umbusaldamise narratiiv ning

• uute ja värskete parteide alternatiivi narratiiv.

„Praegused märgid näitavad, et julgeolekusaadikute lähetamine jääb peale,“ sõnas Saarts, kuid ei tõtanud valimisõhtust ette. „Üllatus võib tulla aga sellest narratiivist: ärgem valigem vanu erakondi, vaid proovigem uusi jõude. Võimalik, et nihuke šokk tuleb just sellest.“

Ka Kelomees vaatab valimisõhtu suunas ootusärevusega, mis puudutab just nimelt kohtuprotsessi aegu trellide taga istuva Aivo Petersoni fenomeni.

„Kui pakun, mis sealt võiks tulla: kordusetendus riigikogu valimiste Aivo Petersoni šokile. Nojah, ei tule mandaati, aga võta nüüd Ida-Virumaa häälte arv, sealt tuleb palju rohkem ilmselt,“ sõnas ta saates.

Kuid see pole ainus nähtus, millel silma peal hoida.

„Teine asi, millele vastu vaatan, on see, kes nii-öelda häbisse jääb. Kas keegi Isamaast - Ratas või Terras - või on see Jana Toom ja Mihhail Kõlvart, kui Keskerakond jääb mandaadita,“ sõnas Kelomees.

Ärev olukord valitseb duode heitluses ka EKRE-s, nentis Saarts.

„Kui nüüd peaks juhtuma - ja see tundub suhteliselt tõenäoline -, et erakonna esimees Martin Helme jääb mandaadita ja Jaak Madison saab sisse, ja see häälte vahe saab olema oluline, siis eks saab näha, kas see kuidagi mõjutab teatud jõujooni EKRE-s. Kuidas reageerib sellele Helme? Kas tuleb mingi kättemaksuaktsioon või ei? Need on päris huvitavad küsimused,“ arutles Saarts.

Jaak Madison - tegemist on noore poliitikuga. Tema mängib pikka mängu.

Tõnis Saarts

Kauaks Helmel pidu jätkub, kui tulemus peaks eurovalimistel olema kehv ning kui partei rahaskandaal jätkuvat segadust ülal hoiab?

Raske arvata, tõdesid mõlemad saatekülalised. Kuid hetkel näib, et Madisoni enese intuitsioonigi kohaselt on täna partei esimeheks pürgida veel vara.

„Jaak Madison - tegemist on noore poliitikuga. Tema mängib pikka mängu. Küllap ta tunnetab selle õige hetke ära, kui tal on tõesti see ambitsioon kunagi EKRE esimeheks saada. Millal see õige hetk on? Tundub, et praegu tema kõhutunne ütleb, et ei ole. Kuid pole välistatud, et ei tule dramaatilisemaid pöördeid seoses praeguste skandaalidega,“ märkis Saarts, arvates siiski, et tänases EKRE-s ei suuda ka rahaskandaali areng suurt midagi parteisiseselt kõigutada. „EKRE puhul tõmmatakse võrdusmärk erakond = perekond. Selleks, et Helmete perekond kaotaks juhtrolli EKRE-s, peab midagi väga-väga dramaatilist toimuma, mingisugune väga suur ebaõnnestumine, möödalask.“

Katastroofilisest seisust täna veel seega Martin Helme perspektiivist rääkida ei saa. Kelomehe hinnangul ei tasukski Madisonil täna isegi etteotsa pürgida: järgmisel aastal on ju KOV-valimised, mis tõotavad palju rabelemist ning nii või naa ollakse kuni 2027. aastani opositsioonis.

Miks Eesti tugevaimad kandidaadid europarlamenti oma tüpaažilt riigile kahju võivad tuua? Miks pole valitsusvastane kampaania ning üleüldine koalitsioonist tulenev taak sotsidele ega oravatele eurovalimistel külge hakanud? Mis rivaliteedid parteides silma tänavu torkavad? Ning kuidas võib tulevaste nädalate ilmaennustus eurovalimistel end välja mängida?

Lähemalt saab kuulata juba saatest enesest.