Peaminister Kaja Kallas kutsus valitsuse pressikonverentsil üles mitte langema Venemaa hirmutamise lõksu. Ta ütles, et Eesti läheneb asjale kainelt, suheldakse ka Venemaaga, aga ka liitlastega.

Välisminister Margus Tsahkna lausus, et piiriintsidente Venemaaga on ka varem ette tulnud ja sestap tuleb sedagi olukorda võtta rahulikult. „Võtame seda kui ühte tavapärast Venemaa käitumist, et provotseerida erinevaid teemasid, tekitada debatti ja külvata ebakindlust.“ Eesti suhtleb rahvusvahelisel tasandil nii Euroopa Liidu kui ka NATO partneritega, lisas ta.

Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Eerik Purgeli sõnul paigaldavad Eesti ja Venemaa igal kevadel Narva jõkke poid, mis tähistavad laevateed. „Kui maismaapiiril on ajutine kontrolljoon püsivalt tähistatud, siis jõesäng ajas muutub, mistõttu vaatame igal kevadel laevatee tähistuse üle. Kui enne Ukraina sõja algust möödus poide paigaldamine suures osas vastastikkusel kokkuleppel, siis 2023. aastast ei nõustu Venemaa Eesti seisukohtadega poide paiknemise osas. Otsustasime ujuvmärgid suvehooajaks vette lasta 2022. aasta kokkuleppe järgi, sest need on vajalikud navigeerimisvigade vältimiseks, et meie kalurid ja teised hobisõitjad kogemata Venemaa vetesse ei eksiks,“ sõnas Purgel.

Sel aastal andis Venemaa teada, et planeeritud 250 ujuvmärgist umbes poolte asukohtadega nad nõus ei ole. Eesti paigaldas kergepoid Eesti vetesse lähtudes riigipiiri seadusest ja 2022. aastal piiriesinduste vahel kokku lepitud poide asukohtadest. Esimesed 50 poid paigaldati Narva jõkke 13. mail. Neljapäeva öösel kella 3 paiku tuvastasid piirivalvurid, et Venemaa Föderatsiooni piirivalvurid on asunud ujuvmärke eemaldama ning öö jooksul võeti välja 24 poid, millest osad kuulusid vaidlusaluste märkide hulka.

„PPA võtab Venemaa piirivalvega ühendust ning nõuame selgitusi poide eemaldamise kohta ja poide tagastamist. PPA ootab Venemaalt tõendeid selle kohta, et seni kokku lepitud laevatee asukoht on muutunud ja kui neid ei esitata, siis jätkame poide paigaldamisega,“ ütles Purgel.

Poisid on navigatsioonihooajaks jõele paigaldatud juba aastakümneid ja need on vajalikud, et vältida navigatsioonieksimusi.

Läänemets: Venemaa eesmärk on hirmu külvata

Siseminister Lauri Läänemets selgitas juhtunut sotsiaalmeedias. Tema sõnul võtab PPA Venemaa piirivalvega ühendust ning nõuab selgitusi poide eemaldamise kohta ja poide tagastamist.

„See on järjekordne katse mõjutamaks Eesti siseturvalisust,“ kirjutas Läänemets Facebooki postituses. „Sellise süsteemse segadusetekitamisega kujundatakse ühiskonna meelsust, turvatunnet, luuakse aluseid konfliktide tekkeks. Eesti ei jaga Venemaa geopoliitilist nägemust ning peame arvestama, et taoliste katsetega kindlasti jätkatakse.

Aga kuna me oma idanaabri mustrit juba teame ja teame, et selle kõige eesmärk on meis hirmu ja segadust külvata, siis ärme tee neile seda kingitust, et nende tegevuse lõksu langeme.

Turvatunne on Eestis kõrge ning riik teeb alati nii ennetavad kui ka vastusammud, kui vaja. Muretsema ei pea.

Küll aga peaks olema meile kõigile iseenesest mõistetav, et sisejulgeolek ei ole midagi, mis kunagi tulevikus võib juhtuda. Me tõrjume rünnakuid, hirmutamist, ühiskonna mõjutustegevusi juba praegu, täna.

See on ka põhjus, miks eelarvekärpega ei tohiks vähendada ei riigikaitse ega sisejulgeoleku võimekust. Pigem peame olema valmis rohkemaks kui vähemaks, seda mitte ainult Eestis vaid kogu Euroopas ja võime olla peagi olukorras, kus peame meie jõuametitele ressursse juurde andma,“ lõpetas Läänemets postituse.