Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul on muudatused vajalikud selleks, et muuta nii rahvusvaheliste kui ka valitsuse kehtestatud sanktsioonide rikkumiste menetlusi senisest efektiivsemaks. „Kui praegu on kõik sanktsioonide rikkumised Eesti õiguses kuriteod, siis edaspidi menetletakse alla 10 000 euro väärtuses kaupade või sularaha sisse- või väljaveo keelu rikkumisi väärtegudena. Väiksemate kauba või sularaha sisse- või väljaveo keelu rikkumiste menetlemine väärtegudena on kiirem ja tõhusam, kuna seda saab teha maksu- ja tolliamet, kellel on kõnealuste rikkumiste menetlemise pädevus juba praegu haldusmenetluses,“ sõnas justiitsminister.

Üks oluline muudatus, mis eelnõuga planeeritavate muudatustega väärteomenetluses kaasneb, on võimalus sanktsioonialust ja muud keelatud kaupa tollis kiirmenetluses konfiskeerida. „Senine väärteomenetluse seadustik ei võimalda menetlejal kiirmenetlust kohaldada, kui menetluse käigus tuleb ka konfiskeerimise üle otsustada. Loome selle pikalt arutluse all olnud võimaluse, et anda menetlejatele võimaluse kasutada ka inimese jaoks vähem koormavat ja lihtsamat kiirmenetlust, mille käigus võib keelatud kauba rikkujalt kohe ära võtta ning menetluse piiripunktis lõpule viia,“ selgitas justiitsminister Madis Timpson.

Kõik ülejäänud sanktsioonirikkumised, mis ei ole kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumised, on ka edaspidi kuriteod. Kuritegudeks jäävad endiselt ka grupiviisilised ja korduvad sanktsioonialuse kauba sisse- või väljaveokeelu rikkumised. Lisaks täpsustub keelatud strateegilise kauba sanktsioonirikkumistega seonduv. Eelnõu näeb sõnaselgelt ette, et keelatud strateegilise kauba veo ja või muu sellise kaubaga seotud teenuse osutamise eest karistatakse raskema kuriteokoosseisu järgi ning nähakse ette vastutus ka juhul, kui see tegu on toime pandud ettevaatamatusest.

Muudatused arvestavad juba ettevaatavalt hiljutise Euroopa Liidu piiravate meetmete rikkumisi kriminaliseeriva direktiiviga, mis jõustus 19. mail 2024. Direktiivi järgi peavad kõik Euroopa Liidu sanktsioonide rikkumised olema kuriteod, kusjuures rikkumiste väärteona sätestamise erand on ka direktiivis seatud väiksemate ehk kuni 10 000 euro väärtuses kauba, teenuste, tehingute, rahaliste vahendite või majandusressurssidega seotud rikkumistele. Justiitsministeerium vaatab direktiivi ülevõtmise käigus üle, kas muudatusi on tarvis teha ka teistes valdkondades.

Edasi hakkab eelnõud menetlema riigikogu. Muudatused on plaanitud jõustuma 2024. aasta jooksul.