Tartu 2024 juht: kui kultuuripealinna prožektorid kustuvad, peab kultuur edasi kestma

Tartus toimunud konverentsil „Turisti võrgutamise kunstid“ osales sadakond Lõuna-Eesti turismiettevõtjat, kes jagasid praktikaid turismikorraldusest, koostööst, teeninduskultuurist ja muust. Aruteludes jäi kõlama, et kui ettevõtjal on kindlustunne, et Lõuna-Eesti on atraktiivne turismisihtpunkt ka pärast kultuuripealinna lõppu, tahab ta oma ettevõtluse siia üles ehitada.

„Kui kultuuripealinna prožektorid piltlikult öeldes kustuvad, peab kultuur edasi kestma. Lõuna-Eesti ellujäämise kunsti võtmesõnaks on järjepidevus,“ rääkis konverentsi avasõnades Tartu 2024 tegevjuht Kuldar Leis.

Ta lisas, et juba praegu tuleb aktiivselt leida võimalusi, kuidas ka pikemas plaanis hoida loodud kontakte, kasutada tiitliaasta korraldamisest kogutud tarkust ning teha edasi aktiivset koostööd ühise eesmärgi nimel. „Eestlastele loomupärane alalhoidlikkus ei ole siinkohal kuidagi põhjendatud: Lõuna-Eestis jagub palju seda, mida maailmale uhkustundega jagada,“ kinnitas Leis.

Konverentsil esinenud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonna sihtkohtade arendusjuht Kristiina Jors rõhutas, kui oluline on teha oma teenus veebikanalites nähtavaks. Nõndasama oluline on tema sõnul ka ettevõtete vaheline koostöö. „Näiteks annab oma piirkonna turismiinfo valdamine olulise konkurentsieelise: piisab kasvõi sellest, kui üks naaber soovitab turistil külastada ka oma teist naabrit.“

Sellest samm edasi oleks mõelda, kuidas tekitada küllatulijas soov piirkonda taaskülastada, kuna Eestit väisavatest välisturistidest ligi kolmandik on korduvkülastajad ning umbes 20% külastajatest tulevad Eestisse tuttavate ja sõprade soovituste tõttu.

Turismiinfopunktide tulevik

Lõuna-Eesti turismiklastri arendustegevuste valdkonnajuht, endine Seto ülemsootska Anzelika Gomozova tõstatas konverentsil turismiinfopunkide kättesaadavuse temaatika. Nimelt koonduvad turismiinfopunktid nüüd suuresti Lõuna-Eesti turismiklastri alla, mille tegevuse eesmärk on turist varasema eraldiseisva infopunkti asemel suunata teavet saama hoopis kohalikest ettevõtetest – näiteks hotellist, kohvikust või muuseumist.

Selline uuendus on hädavajalik, kuivõrd pea kõik Lõuna-Eesti turismiinfopunktid on pidanud viimaste aastate vältel oma uksed sulgema. Samas on see ka turistile mugavam, kui vajamineva info saab käigupealt ühe huviväärsuse juurest teise juurde liikudes või oma majutus- ja toitlustuskohast.

Seto Külävüü edulugu

Teiste seas astus konverentsil üles unikaalse Seto Külävüü marsruudi idee välja töötanud Ülle Pärnoja, kes jagas kogemust, kuidas ääremaa erinevad sihtpunktid rahvariide vöö mustrina atraktiivseks turismiteekonnaks teha.

Ta illustreeris, kuidas Seto Külävüü on kui Setomaa turismivaldkonna selgroog, mille külge kinnituvad siinsed külad, kirikud, kohvikud, muuseumid ja muud külastuskohad. „Täna on näha, kuidas turismitegijaid on aina juurde tekkinud ning märkimisväärne on ka Setomaa külaliste hulk,“ ütles Pärnoja. Ta viitas, et ka kultuuripealinn peaks olema Lõuna-Eesti ühisprojekt, mis jätkub ja annab saabuvale turistile iga järgminegi hetk signaali, et ta on endiselt samamoodi külla tahetud ja kohaliku kultuuriga kostitatud.

„Oleme kõik seemned tiitliaasta raames mulda pannud ning jääb loota, et see energia, koostöö ja külalislahkus jääb kestma ka pärast seda, kui kultuuripealinn lõpetab,“ võttis Leis kokku.

Tartu 2024 ja Lõuna-Eesti turismiklaster korraldasid konverentsi „Turisti võrgutamise kunstid“ Lõuna-Eesti turismiettevõtjatele, kelle ühine eesmärk on aidata kaasa piirkonna tõeliselt külalislahke sihtkoha arendamisele.

Leia oma järgmine elamus Lõuna-Eestis Tartu 2024 külalislahkuse võrgustiku liikmete hulgast siin.