Esmaspäeval esitas rahvusvahelise kriminaalkohtu prokurör kohtule taotluse kuulutada Iisraeli peaminister ja kaitseminister tagaotsitavaks. Kolmapäeval järgnes sellele kolme Euroopa riigi teade, et nad tunnistavad Palestiina riiklikku iseseisvust. Viimasel juhul on tegu siiski eelkõige diplomaatilise žestiga, mis näitab kasvavat toetust palestiinlastele, aga ka euroliidu nõrkust ühtse välispoliitika kujundamisel.

Olulisema mõjuga on Iisraeli ja lääneriikide suhete jaoks kriminaalkohtust tulnud uudis, mis toob pinnale ka Euroopa suurriikide ja USA vahelisi erimeelsusi. Kõige muu hulgas õõnestab see vaidlus USA demokraatide ühtsust ja president Joe Bideni niigi hapraid lootusi tagasi valituks saada.