Venemaa siseveeks võiks kuulutada osa Soome lahe idaosas asuvast akvatooriumist, lisaks Kaliningradi oblasti linnade Baltiiski ja Zelenogradski piirkond, märkis kaitseministeerium. Täpseid koordinaate eelnõus ei toodud.

Kõnealused koordinaadid asuvad Narva jõe põhjasissepääsu neeme lähedal, samuti Jähi, Sommersi, Suursaare, Ruuskari, Väike Tütarsaare ja Vigrundi saarte piirkonnas. Leedu aladel tahetakse siseveeks kuulutada alasid Kura sääre, Tarani neeme, sellest lõuna pool asuva neeme ja Wisła maasääre piirkonnas.

Põhjenduseks toodi, et Nõukogude Liidu 1985. aastal kehtestatud praegused geograafilised koordinaadid „ei vasta täielikult praegusele geograafilisele olukorrale“.

„Seni on tegemist vaid eelnõuga, kuid kui seda rakendatakse, on sellel Läänemere piirkonna jaoks poliitilised ja julgeolekualased tagajärjed,“ ütles Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Ryhor Nizhnikau ajalehele Helsingin Sanomat. Tema sõnul looks see Vene-Lääne piiril uue n-ö halli ala, mida Venemaa võib potentsiaalselt kasutada mitmesugusteks sõjalisteks provokatsioonideks.

„Kui Venemaa selle eelnõuga edasi läheb, siis ma ei läheks Klaipėdast laevaga Gdańskisse,“ lisas Nizhnikau.

Soome Venemaa-ekspert Arkadi Moshes ütles väljaandele, et selline kavatsus muuta merepiiri on põhimõtteliselt hübriidsõja vorm.

Soome Aleksanteri instituudi juht Markku Kangaspuro ütles Ylele, et Venemaal on juba õnnestunud oma plaaniga segadust ja ebakindlust tekitada. Tema arvates ongi see ilmselt Venemaa lühiajaline eesmärk.

„Venemaa saadab sellega sõnumi, et kui nende vastu tegutsetakse, on ka neil viise tekitada ebakindlust ja kindlusetust meie suunal,“ ütles Kangaspuro.

Kangaspuro rõhutas, et veel ei ole täpsemaid andmeid selle kohta, mida Venemaa kavatsused praktikas tähendavad. Ebaselge on, kas Venemaa kavatseb teha muudatusi oma territoriaalvetes või puudutavad need piire Soome ja Leeduga.

„Kui küsimus on Soome ja Venemaa vahelises merepiiris, siis seda ei saa ju ühepoolse teate ja otsusega loomulikult teha,“ ütles Kangaspuro. „Selline katse tekitaks Soome ja Venemaa vahel kriisi ja looks vahendi pikaajalise pinge säilitamiseks. Olukord oleks loomulikult siis väga keeruline.“

Soome välispoliitikainstituudi teadur Jyri Lavikainen näeb Venemaa poolt selget poliitilist motiivi.

„Normaalsetes oludes ei hakkaks Venemaa tegema mingeid ühepoolseid piiride täpsustusi, millest meie saame siis teada nende kaitseministeeriumi veebilehelt,“ ütles Lavikainen.

Lavikaineni sõnul on Venemaa seni avaldanud ainult seda, millistes kohtades Läänemerel peaks piiri täpsustama. Mingit täpsemat informatsiooni Venemaa võimalike kavatsuste või nõudmiste kohta veel ei ole.

„Kuigi tegemist võib olla väikese asjaga, üritab Venemaa probleeme tekitada. Ta üritab tekitada lääneriikides tunde, et praegune rahvusvaheline poliitiline olukord on talumatu ja et seetõttu tuleks Venemaaga talle soodsal viisil läbirääkimisi pidada,“ ütles Lavikainen.

Olukord peegeldab Lavikaineni arvates Venemaa pikaajalisi taotlusi muuta kehtiva maailmakorra reegleid.

„On selge, et kui Soome territoriaalvete piiri üritatakse muuta millimeetrigi võrra, sellega ei lepita. Praktiline tagajärg oleks see, et meil oleks Venemaaga püsiv välispoliitiline probleem. Lisaks kõigile muudele probleemidele,“ märkis Lavikainen.

Ida-Soome ülikooli piiriuuringute professor Jussi P. Laine ütles Ylele, et Venemaa teade võib olla lihtsalt Soome reageeringu testimine.

„Meediaväärtus võib olla suurem kui praktiline väärtus,“ ütles Laine.