ANALÜÜS | Lev Kadik: Putini Hiina-visiit jäi tõsiste tulemusteta. Lääne surve on tunda andnud

Reedel lõpetas Vladimir Putin Hiina-visiidi, mis oli tema uue ametiaja esimene välisreis. Eesmärk oli näidata, kui heas seisus on Vene-Hiina suhted, kuid see ei õnnestunud.

Selgus, et Hiina ei ole valmis väljendama Venemaa vastu muud toetust peale äärmiselt ebamäärase ja mitmeti mõistetava retoorika. Visiidi käigus allkirjastati üksteist dokumenti, aga ükski neist ei puudutanud kahepoolsete suhete kõige suuremat probleemi, mis puudutab nn kahese kasutusega (sõjaliseks ja tsiviilotstarbeks sobivate) Hiina kaupade tarnimist Venemaale ja sellega seotud tehingutega tekkinud raskusi.

Putin lõpetas oma Hiina-visiidi piiriäärses Harbini linnas ja osales seal VIII Vene-Hiina näituse avamisel. Linna külastamisel on tugev sümboolne tähendus. 1898. aastal asutas Harbini Vene impeerium, kes rajas sinna Hiina Idaraudtee vahejaama. Raudtee pidi kaasa aitama Vene koloniaalprojektile võtta üle lagunev Hiina impeerium. Pärast Vene revolutsiooni sai linnast Nõukogude võimu eest pagevate valgete idapoolne keskus.