Ukrainlased peavad rinda pistma eluasemeprobleemidega. „Kui kuuldi, et oleme Ukrainast ja meil on kolm last, siis korterit anda ei tahetud“

Peamine raskus, millega pea iga Ukraina põgenik on kokku puutunud, on eluasemeküsimus. Eesti võimud on sõja eest põgenenud ukrainlasi esimesest päevast peale eluasemega aidanud – andnud hotellitubasid, aidanud sõlmida üürilepinguid ja toetanud rahaliselt sissetuleku puudumise korral. Kuid tegelikkuses on elamispinna leidmine osutunud üsna keeruliseks isegi neil, kellel on olnud stabiilne sissetulek.

Olha ja Oleh sõitsid Eestisse kohe pärast sõja algust. „Me jõudsime autoga välja sõita. Võtsime kogu sularaha, väärtasjad. Üldiselt oli meie olukord kadestamisväärsem kui enamikul,“ räägib Olha. „Me istusime mehega maha ja arutasime oma perspektiive. Tagasi Mariupolisse? Loomulikult mitte. Tuleb üles ehitada uus elu. Tuleb saada lapsi hoolimata sellest, et on sõda. Tuleb edasi elada.“

Rääkides ei suuda Olha pisaraid tagasi hoida ja silitab juba märkimisväärselt ümaraks muutunud kõhtu. Paari kuu pärast ootab naist sünnitus ning remont ühte Tallinna vaiksesse piirkonda ostetud korteris on peaaegu valmis.