VIDEOD | Lennart Meri konverentsi teine päev. Kuidas keerulisel ajastul koos edasi liikuda?

Kliimamuutused, sõjad, inflatsioon, pandeemia – maailmas on viimastel aastatel olnud üha rohkem suuri kriise. Lennart Meri konverentsi teisel päeval uuriti, kuidas saaksime jätta mineviku selja taha, et üheskoos edasi minna.

Konverentsi direktor Helga Kalm sõnas, et seekordne konverents toimub välispoliitiliselt huvitaval ja keerulisel ajal. „Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas on möödas üle kahe aasta. Pinged Lähis-Idas ja Kaukaasias kasvavad ja olukord Aasias on jätkuvalt pinev. Pandeemia ja sõjad on tekitanud paljudes inimestes üle maailma ebakindlust.“

Kalmu sõnul võib pidevate konfliktide kontekstis jääda valitsema sõjaväsimus ja soovimatus sekkuda probleemidesse mujal maailmas. „Ometi on kohutav sõda Ukrainas pannud meid pingutama ja andnud tõuke nii Euroopa Liidu kui ka NATO arengule. See sõda on Euroopa julgeoleku ja senise maailmakorra seisukohast liiga oluline, et võiksime endil lubada väsida.“

Laupäeva esimeses arutelus räägiti Venemaa ja Hiina narratiividest. Lääne kriisid on neile võimalus levitada oma alternatiivseid narratiive ning oma kirju mineviku tõttu on läänel mõnikord raske end maailmas kuuldavaks teha. Mida sellise olukorraga peale hakata?

Aruelus osalesid Fikeri instituudi tegevjuht Dubai Abulhoul Alfalasi, Saksamaa riigiminister Tobias Lindner, Stockholmi Ida-Euroopa uuringute keskuse (SCEEUS) tegevdirektor Charlotta Rodhe, Penplusbytes tegevdirektor Jeremiah Sam. Vestlust juhib New York Timesi ajakirjanik Steve Erlanger.

Järgnenud vestlusringis keskenduti pingetele India ja Vaikse ookeani piirkonnas. Luureorganite andmetel on Hiina president Xi Jinping andnud Hiina sõjaväele käsu olla 2027. aastaks valmis tungima Taiwanisse. Samal ajal püsivad territoriaalsete nõuete pärast suured pinged Lõuna-Hiina merel. Seda juba niigi keerulist geopoliitilist olukorda raskendavad Põhja-Korea liidrite agressiivne retoorika ja sagedased raketikatsetused, mida toetab tehnikaalane koostöö Venemaa ja Iraaniga.

Olukord on väga plahvatusohtlik. Kas sõda on vältimatu? Mida saaks riskide vähendamiseks teha? Kas USA-Hiina suhetes hiljuti toimunud pisuke soojenemine annab lootust pingete vähenemiseks? Milliseid Ukraina sõja õppetunde saaks kasutada India ja Vaikse ookeani piirkonna potentsiaalse konflikti puhul?

Sel teemal vahetasid mõtteid Tšehhi parlamendi spiiker Markéta Pekarová Adamová, Jaapani riikliku julgeoleku asenõunik Keiichi Ichikawa, Korea Ülikooli professor Jae-Seung Lee ning Center for a New American Security (CNAS) vanemteadur Jacob Stokes. Vestlust juhtis rahvusvaheliste suhete analüütik Bobo Lo.

Arutelu „75 aastat NATO-t: Mida on sel suvel Washingtonis tähistada?“ arutles, kuidas ühtivad omavahel NATO tegelik ja kavandatav võimekus. Räägiti ka Ukraina liitumistaotlusest ning vahetati mõtteid selle üle, kuidas NATO-l on õnnestunud täita Madridi ja Vilniuse otsused. Kuidas on NATO tulnud toime Ukraina sõjaga?

Paneelis osalesid Eesti kaitseminister Hanno Pevkur, Carnegie Endowment for International Peace’i vanemteadur Pierre Vimont, Bundestagi välis- ja kaitsepoliitika komisjoni aseesimees (CDU/CSU) Johann Wadephul ning USA asekaitseminister Celeste Wallander. Vestlust juhtis Kimberly Dozier (CNN).

Laupäevased otseülekanded lõpetas vestlusring „Atlandi-ülesed suhted kasvava isolatsionismi ajastul“.

USA senaator Arthur Vandenberg ütles 1947. aastal külma sõja alguses, et USA enda sisepoliitilised erimeelsused jäägu suhetest teiste riikidega välja. Viimasel ajal aga paistab, et sellest põhimõttest enam eriti lugu ei peetagi. Ukraina, Taiwani ja kauaaegse liitlase Iisraeli abipaketid jäid mitmeks kuuks USA parlamendi esindajatekotta toppama. Tundub, et ameeriklased on pidevatest sõdadest tüdinud ja tahavad nüüd rohkem keskenduda sisepoliitilistele küsimustele. On see tõesti nii? Mida on oodata novembris toimuvatelt USA presidendivalimistelt? Kuidas tagada, et mõlemal pool Atlandi ookeani ollakse välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes ühel lainel?

Vestluses osalevad Prantsusmaa parlamendisaadik Benjamin Haddad, Center for a New American Security (CNAS) vanemteadur ja transatlantilise julgeoleku programmi juht Andrea Kendall-Taylor, Eesti välisminister Margus Tsahkna ning Portugali kaitseministeeriumi kantsler Ana Isabel Xavier. Vestlust juhatab International Institute for Strategic Studies (IISS) teadur Rym Momtaz.

Delfi kannab üle nii konverentsi videopilti kui ka kajastab avalikel debattidel räägitavat blogis.