Peaminister Kaja Kallas ütles Delfile, et rahandusminister Mart Võrklaev lubas tänase lõuna jooksul saata ministritele uue ülevaate lisaeelarve kohta. Konkreetsete meetmete osas jäi Kallas kidakeelseks.
„Mul ei ole mõtet ühtegi asja praegu välja tuua enne seda, kui meil ei ole tegelikult ikkagi kokkulepet ja arusaamist, et kõik partnerid sellega ikkagi kaasa tulevad. Kui siin tänast pressikonverentsi kuulata, siis mulle tundub, et üks koalitsioonipartner ikkagi ei ole aru saanud vajadusest riigieelarvet paremini korda teha,“ vihjas ta.
Kallase sõnul on ühisosa koalitsioonipartnerite vahel olemas olnud ning murekohtadega katsutakse tegeleda. „Lihtsalt see paraku langeb kuidagi meie õlule. Kõik ütlevad, mida ei või, mida ei või, mida ei või, aga alternatiive keegi ei paku.“
Kallase sõnul on koalitsioonipartneritel ühine arusaam olnud üldiste kärbete osas, näiteks tööjõukulude või tegutsemis- ja majandamiskulude vähendamine. „Aga tänaseid avaldusi kuulates, ma ei ole kindel, et see lõpuni peab.“
Kallas ütles, et kui lisaeelarve suudetaks selle nädala jooksul kokku leppida, siis oleks nädal aega sellega töö tegemiseks ning siis kui riigikogu uuesti koguneb, saaks selle neile anda.
Läänemets: rikkamad inimesed peavadki rohkem panustama
Siseminister Lauri Läänemets ütles Delfile, et 170 miljoni eurosest puudujäägist on kokkulepe olemas umbes 90 miljoni euro osas. „Ma olen ka seda öelnud, kui me oleme kulutusi suurendanud, me peame nad tuludega katma. Kui me räägime tuludest, siis on need maksutulud, see oleks aus ja kui maksutulust räägime, siis tuleb võtta sealt, kust raha on.“
Läänemets rääkis, et kümnele protsendile Eesti elanikest kuulub 59 protsenti varadest või teistpidi, et 93 protsendile Eesti elanikest kuulub peaaegu kõik, mis Eestis on ja seitsmele protsendile mitte midagi. „Ehk see ongi see loogika, et rikkamad inimesed peavad lihtsalt ka rohkem panustama ja neil on ka sellest rohkem võita kui teistel läheb paremini ja majandusel läheb paremini. Nende vara väärtus ka kasvab siis kohe kiiremini.“
Läänemetsa sõnul on lisaeelarve arutelud koalitsiooni sees seni mõistlikud olnud. „Ma arvan, et meie kõige suurem erinevus on nüüd selles, et loomulikult Reformierakond ei taha maksutõuse teha, kulutusi tahavad suurendada, aga arvavad, et kärpima peab. Ma arvan, et riiki ei ole võimalik ära kärpida. Seesama politsei- ja piirivalveameti näide, tänased pealkirjad, kuskohas ei suudeta menetleda sõjapõgenike taotlusi. Ei suudetagi, sest me kärpisime 2023. aastal menetlejate arvu. Kui me nüüd edasi kärbime, siis me ei suuda järgmisi asju teha,“ rääkis ta.
Vaata pikemalt videotest!
