VIDEO | Kaja Kallas: eelmine aasta olime liiga optimistlikud, nüüd peame vältima liigset pessimismi
(53)
Kas Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu on muutnud Euroopa Liidu (EL) geopoliitiliseks jõuks? Sellise küsimusega alustati järjekorras 17. Lennart Meri konverentsi.
Konverentsi avaarutelus „Hea uus ilm – tugevama Euroopa loomine“ märgiti, et EL-i välispoliitika on võtnud selge suuna ning Euroopa on esimest korda pärast külma sõja lõppu hakanud kaitsekulutustesse tõsiselt suhtuma. Ent kas neist pingutustest tegelikult piisab? Kuidas luua Euroopat, mis on võimeline kaitsma end nii majanduslike kui ka sõjaliste ohtude eest?
Arutelus osalenute meelest on viimased paar aastat näidanud, et Euroopa võib olla tugev geopoliitiline tegelane, kuid iseasi küsimus on, kas EL-il õnnestub selliselt jätkata. Näiteks ütles mõttekoja Saksamaa Marshalli Fondi Varssavi osakonna juht Michał Baranowski, et Euroopa juba ärkab geopoliitilise jõuna, kuid arvestades ohu ulatust, on küsitav, kas seda tehakse piisavalt kiiresti. „Euroopal on veel palju kodutööd teha ja olen selle pärast väga mures,“ sõnas ta.
Euroopal tuleks oluliselt suurendada oma kaitsevalmidust ja senisest rohkem Ukrainat toetada, arvas Baranowski, lisades, et Euroopa kaitsmiseks tuleks tagada jätkusuutlik rahastus ja luua kaitsefond.
„Eelmisel aastal olime ehk liiga optimistlikud, kuid nüüd peame vältima liiga pessimistlik olemist,“ vastas talle peaminister Kaja Kallas. Ta selgitas, et EL-i riikide ohuteadlikkus erineb nende geograafilise asukoha ja ajaloo tõttu. Sellega on suuresti seotud ka Euroopa kaitsevõime arendamise küsimused. Ehkki selles valdkonnas kitsaskohti jagub, tõi Kallas praegusest olukorrast positiivse näitena esile, et EL-i kaitselaenu võtmise mõtet ei ole täielikult maha kantud.
Baranowski arvates on fookus nihkunud selgelt Ida-Euroopasse, sest seal käib sõda ja sinna liigub raha. Tema meelest on hakatud mõistma, et kui Ukraina peaks sõja kaotama, seistakse silmitsi võiduka Venemaaga, kes on valmis kaugemale tungima.
Islandi presidendi Gudni Thorlacius Jóhannessoni sõnul on kohatu arvata, nagu oleks Venemaa agressioon kuidagi lääne provotseeritud. „Lääs ei provotseerinud Venemaad. Ukraina-vastase sammu tegi Venemaa. Nüüd peavad nad tagajärgedega tegelema.
Vaja on rohkem ühtsust
Arutelu käigus kerkis esile ka tõdemus, et Euroopas on vaja tugevamat ja selgemat arusaama sellest, et selles supis ollakse kõik koos.
Näiteks tsiteeris Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová Winston Churchilli: „Tahtsite rahu ja kuulsust, kuid saite sõja ja häbi.“ Ta viitas ka asjaolule, et osa EL-i riike on kriisist hoolimata valinud mugava elu jätkumise. „On tähtis, et suur hulk poliitikuid ja kodanikke ütleks, et peame sellest praegu loobuma, sest meie kodukandis käib sõda.“
Kallas märkis, et EL-i kese asub Prantsusmaal ja Saksamaal, sest need on liidu suurimad riigid. „Nemad määravad tooni ja see ei muutu.“ Samas aga kritiseerisid vestlusringis osalejad seda, et Ida- ja Kesk-Euroopa riigid on EL-i ja NATO juhtivatelt kohtadelt ebaõiglaselt kõrvale jäetud, sõnades, et see takistab suurema pildi hoomamist.
Eraldi tulid jutuks desinformatsioon, Vene propaganda ja riigisisesed pinged. „Tahaks teada seda summat, mille Venemaa on eurooplaste ajupesusse investeerinud,“ ütles Jourová. Ent ta märkis ka, et me ei tohiks iga konflikti ja desinformatsiooni puhul Kremlit süüdistada. „Meil Euroopas on väga palju võimekaid inimesi ja ei maksa alati näpuga Venemaa poole näidata. See muutub juba ohtlikuks.“
Islandi president Gudni Thorlacius Jóhannesson ütles, et kuigi üks demokraatia eeldusi on arvamuste paljusus, tuleb tegeleda sellega, et inimesed oleksid suutelised tõest infot valedest eristama. Tema sõnul tuleks sellist oskust juba koolis teadlikult õpetama hakata. „Vaja on tugevat iseseisvat meediat ja haridussüsteemi. Nendesse investeerimine on samal ajal oma julgeolekusse panustamine.“
