SAJANDI ARMASTUS | Eestis jõuab esmakordselt lavale Heldur Karmo suur armastuslugu tuntud lauljaga

Heldur Karmo, kes on Eesti tuntuim ja produktiivseim laulusõnade autor, on jätnud sügava jälje Eesti muusikamaailma. Tema loomingulise panuse ulatust tõstab esile tema hinnang 1987. aasta raadiointervjuus, kus ta väitis, et on kirjutanud sõnad umbes 3500 laulule. Kuigi me teame Heldur Karmo laule hästi, on tema isiklik elu suuresti varju jäänud.

Muusikaline lavastus „Rohelised niidud“ ei kasuta ainult Karmo laulutekste, vaid toob lavale mehe enda – seda esmakordselt Eesti teatriloos. Heldur Karmot kehastab Mart Toome, tema armastatud Ainot Laura Kalle.

Suur sõpruskond

Heldur Karmo elus oli oluline episood teismelisena põetud lastehalvatus, mille tagajärjel oli tema liikumine väga vaevaline, kuid ratastooli ta ei kasutanud. Vaatamata haigusele oli ta elurõõmus ja huumorimeelne inimene, kes kinnitas, et pole oma eluviisi tõttu millestki olulisest ilma jäänud, kuna teda ümbritsesid alati toredad ja huvitavad inimesed. Laulusõnade kirjutamine oli tema jaoks eneseväljendus ja sotsiaalse suhtlemise viis.

Kuna Karmol oli liikumine raskendatud, tuldi alati talle külla. Mehe sõpruskonda kuulusid tuntud heliloojad Arne Oit ja Uno Naissoo ning paljud tolle ajastu lauljad ja teised kunstiinimesed. Mitmed Karmol külas käinud inimesed on meenutanud, et ta oli alati heatujuline ja viskas nalja.

Naised Heldur Karmo elus

Karmo suhetest naistega on vähe teada, kuid on selge, et tema elus oli olulisi armulugusid. Helduril sündis aastal 1952 poeg Peeter abielust Velli Karmoga, kellega nad peagi lahutasid, ja poeg jäi Helduri juurde. Töises plaanis oli aga käes Helduri kõrgaeg. Tekstitellimusi laekus säärasel hulgal, et raske oli nende üle arvet pidada. Vabakutselise literaadi sissetulek ületas kordades tööinimese kuupalga.

Üks suuremaid armastusi Helduri elus oli aga algaja laulja Aino Lõhmus, kellega nad väidetavalt tutvusid enne, kui Aino kolis Riiga, Läti tuntud pianisti Ermens Bāliņši juurde. Mõnede Heldur Karmo kaasaegsete sõnul jäi mees Ainot sellest hetkest tagasi ootama. Kuni ta tuligi ning tema ja Heldur Karmo armastuslugu algas... Kuidas see lugu täpselt oli, me enam teada ei saa, aga lavastuses „Rohelised niidud“ on seda lugu romantiseeritud ja see jookseb kauni liinina meeskvarteti tegevuste kõrval.

Armastus viis võõrsile

Aino Bāliņa, neiupõlvenimega Aino Lõhmus, oli Lätis väga suur staar, kuid Eestis teati temast vähe, sest ta oli ju noorelt Lätti elama ja töötama suundunud. Lauljanna elu kirkaimad ja viljakaimad aastad möödusid Riias ning Moskvas, sealsetes fonoteekides on ka peidus enamik tema eri orkestritega salvestatud lugudest.

Aino Lõhmuse ilmselt kõige populaarsem lugu kodumaal on koos Georg Otsaga 1956. aastal salvestatud „Kammipilli polka:

Aino rääkis aastal 2014 Õhtulehe intervjuus Jaanus Kullile sellest, et tema õpingud Pedagoogilises Instituudis, mille juurde kuuluvas orkestris Integraal ta ka laulis, jäid tal lõpetamata just armastuse pärast. „Paraku jäi instituut mul lõpetamata, sest vahele tuli suur armastus,“ meenutas naine intervjuus oma lauljatee algusaastaid, kui ta 1956. aastal sõitis Integraaliga Lätti kontserdireisile. „Ermens Bāliņš, kes minu meelest oli isegi parem džässpianist kui Raimonds Pauls, seisis meie kontserdil lava ees, silmad pärani. Mehe pilk võttis mul jalad nõrgaks, see oli armastus esimesest silmapilgust. Ma olin 20-aastane, me abiellusime ning järgmisel aastal sündis mul tütar Ilona.“ Aino tütar Ilona Dreģe töötab Lätis siiamaani lauljana ja on väga edukas.

Noorest Eesti naisest sai Lätis tõeline täht

Kui 1957. aastal asutati Riia estraadiorkester, kandideeris sinna solistiks ka Aino, Eestist pärit ja Läti muusikamaailmas tundmatu tütarlaps – paljude kadedate konkurentide imestuseks edukalt. Seal laulis Aino üheksa aastat.

Ta sai Lätis aina kuulsamaks. Ajakirjanik Dita Belicka räägib artiklis Läti väljaandes Jazz In, et Ainot nimetati Läti Ella Fitzgeraldiks. Tal oli kaunis madal, mahlane ja sügav hääl, mis puudutas publikut. Temast oldi vaimustuses. Lauljanna õppis kiiresti ära läti keele ja ka selles keeles laulis ta palju. Lavastuses „Rohelised niidud“ esitab Aino osatäitja Laura Kalle samuti ühe laulu ka läti keeles.

Kuidas tähest sai „reetur“?

Riia estraadiorkestrist lahkumise üheks põhjuseks oli lauljanna sõnul orkestri tollane juht Raimonds Pauls, kelle käe all oli olnud väga raske töötada. „Mitte ainult minul. Ta oli suur napsumees, siis aga jättis joomise maha ja inimestel, kes teevad oma elus järsu pöörde, saab närvisüsteem paugu. Olime küll esiotsa suured sõbrad, aga siis hakkas ta minuga manipuleerima, haiget tegema,“ meenutab Aino.

Oleg Lundström Moskvast oli Ainot juba viis aastat enda orkestrisse kutsunud ja lõpuks tuli teha valik. Lauljanna otsustas kolida Venemaale. Lundströmi orkestris laulis Aino viis aastat. Siis tungisid uue muusikaga sisse biitlid ja džäss suruti tagaplaanile.

Aino Bāliņa-Karmo tõdes Õhtulehe intervjuus, et nii nagu Riiga kolides peeti teda reeturiks Eestis, peeti teda reeturiks ka Riiga naastes. „Kui ma Lundströmi juurde Moskvasse läksin, ütles Raimonds Pauls kohe: arvesta sellega, et tagasi ma sind ei võta. Nii oligi. Pealegi oli abikaasa selle aja sees leidnud teise ja nii olin ma korraga koos oma lapsega võõra rahvas hulgas jumala üksi. Elasin korteris koos oma eksmehe vanematega ja kõrvaltoas elas mees koos oma uue naisega,“ kirjeldab viisteist aastat aplausi saatel prožektorivalguses säranud lauljanna korraga sülle kukkunud argipäeva.

Tagasi Eestisse

1979. aastal naasis Aino isamaale Eestisse. „Mul oli filharmoonias vist esimene proov, kui üks naine uksest sisse astus ja kõva häälega karjus, et ah see ongi siis see reetur. Olin sellest rünnakust sedavõrd šokeeritud, et ei osanud muud kosta, kui küsida, kas armastus on reetmine. Ma abiellusin ju armastusega,“ meenutas Aino siinset vastuvõttu. „Nii et Eestis olin ma topeltreetur. Esiteks, et julgesin minna Riiga, ja pärast Moskvasse.“

Eestis laulis Aino veel aasta aega Vello Orumetsa orkestris ja hakkas sel ajal suhtlema ka Heldur Karmoga, kui käis temaga tekstide ning repertuaari osas nõu pidamas. Aga siis sai tema muusikutee otsa. „Minu hing oli selleks ajaks juba sedavõrd palju haiget saanud,“ rääkis naine Õhtulehe intervjuus. „Õnneks tuli mu ellu Heldur Karmo, kelle sõnadele kirjutatud lugusid laulsin. Ma nägin, kui üksik ta oli ja… muide, mina olin esimene, kes talle ütles, et olen armunud. Ma olin tõsiselt armunud. Kuni Heldur ütles ükskord, et me oleme nagu kaks murtud tiivaga lindu.“

Eesti kõigi aegade ühest suuremast laulusõnade autorist Heldur Karmost sai Aino teine abikaasa 1991. aasta detsembris. Mehe surm lahutas paari 1997. aastal. Aino Bāliņa-Karmo lahkus meie hulgast alles hiljuti, eelmise aasta maikuus.

Kasutatud materjalid:

heldurkarmo.net.ee

„Eestis olin ma topeltreetur. Esiteks, et julgesin minna Riiga, ja pärast veel ka Moskvasse“, Jaanus Kulli, Õhtuleht, 3. detsember 2014.

Kiidjärve lavastuses elustuvale Eesti Raadio meeskvartetile tegi ligi 30 lauluteksti Heldur Karmo“, Einar Ellermaa, Kroonika, 4. jaanuar 2024.

„Life story of an Estonian – Latvian Ella Fitzgerald“, Dita Belicka, JazzIn nr 17

Lavastusest „Rohelised niidud“

Muusikaline lavastus „Rohelised niidud“ on kuuekümnendatel loodud armastatud muusikutest koosnenud EESTI RAADIO MEESKVARTETI lugu.

Kvartett koosseisus UNO LOOP, ERI KLAS, ARVED HAUG ja KALJU TERASMAA tegutses aastatel 1960–1964 ja sai oma üsnagi lühikese tegutsemisperioodi jooksul ääretult populaarseks ning armastatuks.

Tänu neile sai Eesti rahvas kuulda selliseid laule nagu „Romantika“, „Viljandi serenaad“, „Imeilus suvepäev“, „Sügisesed kirjad“ ja muidugi „Rohelised niidud“. Neis lugudes ei räägitud sõnagi nõukogulikust ülesehitustööst ega viisaastakuplaani täitmisest, vaid kaunist Eesti loodusest, suhetest ja armastusest.

Need laulud kõlasid legendaarsetes Tallinna restoranides, kus elu algas alles pärast keskööd, gastrollidel üle laia Nõukogude Liidu, kus kvartetipoisse peeti enamasti välismaalasteks, ja muidugi kõikjal üle Eestimaa laululavadel ning kultuurimajades. See oli nelja andeka mehe noorusaeg täis pööraseid seiklusi, armumisi ja eneseleidmist.

Autorid: Ott Kilusk, Tarmo Kiviväli, Maarek Toompere

Lavastaja: Priit Võigemast

Teksti autor: Ott Kilusk

Muusikajuht: Siim Aimla

Koreograaf: Liisi Org

Osades: Priit Võigemast, Birgit Sarrap, Priit Strandberg, Mait Malmsten, Jan Uuspõld, Sepo Seeman, Peeter Oja, Kalle Sepp, Laura Kalle, Marianne Leibur, Mart Toome, Liina Tennosaar jt.

Lavastuse „Rohelised niidud“ etendused kauni Kiidjärve ääres Põlvamaal toimuvad 25. juulist 11. augustini.

Piletid leiad SIIT!