Gruusia president Salome Zurabišvili, kes suhtub nende praeguse valitsuse tegemistesse kriitiliselt, tänas välisministreid, et need olid säärasel olulisel ajal ühiselt Thbilisisse jõudnud, ning märkis, et sellega annab lääs olulise sõnumi.
Eile väljakuulutatud välisagentide seaduse taustal märkis Zurabišvili, et tema kavatseb anda enda panuse selleks, et Gruusia läänesuunaline tee oleks edaspidigi roheline. „Ma ei reeda seda vaimu, mis täna siin riigis valitseb,“ märkis president pressikonverentsil.
Ta andis juba eile teada, et kavatseb välisagentide seadusele veto peale panna. Kuid et võimuparteil on parlamendis tugev positsioon, on tegu kõigest protsessi venitava nähtusega. Reaalset mõju sel otsusel ei ole.
Zurabišvili väljendas lootust, et rahva soovitud kurss (80–85% grusiinidest pooldab Euroopa Liiduga liitumist) väljendub sügisestel valimistel.
„Olen kindel, et te olete meie kõrval ka siis, kui naaseme tagasi õigele teele,“ märkis ta lõpetuseks.
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis märkis, et sel seadusel ei ole Gruusias kohta, kui Gruusial on vähegi ambitsiooni euroliidu liikmeks pürgida.
„Meie kohustus on öelda teile asju nii, nagu nad on: selle seaduse vastuvõtmine paneb Gruusia Euroopa Liidu püüdlustele tõkke ette. Vastutus selle eest langeb sellisel juhul puhtalt Gruusia valitsusele,“ sõnas Landsbergis.
Eesti välisminister Margus Tsahkna oli Landsbergisega sama meelt.
„See seadus on sümbol. See sümboliseerib valikut Venemaa ja Euroopa Liidu vahel,“ sõnas ta pressikonverentsil.
Tsahkna märkis lisaks, et Eesti on Gruusia suur sõber.
„Me ei tulnud siia loengut pidama. Ma olen siin, sest Eesti hoolib Gruusiast väga,“ sõnas Tsahkna. „Me oleme mõnes mõttes ajalooliselt üks Gruusia parimaid sõpru.“
Ka Läti välisminister Baiba Braže rõhutas, et välisministrid on riigil külas kui lähedased sõbrad, kes on investeerinud Gruusiasse nii raha kui ka poliitilises plaanis.
„See huvi säilib. Me soovime näha Gruusiat osana Euroopast,“ märkis Läti välisminister.
Ministrid kohtuvad täna lisaks presidendile ka Gruusia peaministri Irakli Kobahidzega ja välisministri Ilia Dartšiašviliga.
