Euroopa Liidus võib olla sadu tuhandeid kolmandate riikide kodanikke, kelle identiteediandmed ei klapi

Schengeni infosüsteemis on praegu üle 70 miljoni kirje isikute ja asjade kohta, keda või mida üle kogu Schengeni ala otsitakse.

Juba tänavu sügisel ja sealt aasta-aastalt edasi käivituvad Euroopa Liidus uued süsteemid eesmärgiga suurendada liidus kodanike turvalisust. Muu hulgas ei saa kolmandate riikide kodanikud ilma sõrmejälgi andmata ja näotuvastuseta enam piire ületada, tuntavalt peaks vähenema identiteedipettuste arv. Lõpuks ometi peaks tekkima ülevaade ka sellest, kas need isikud, kes siia on tulnud, tõesti ka lahkuvad. Praegu täpset ülevaadet pole.

Et rääkida aga tulevikust, peame esmalt kirjeldama minevikku ja olevikku ning töös olevaid infosüsteeme. Euroopa Liitu astumine tõi Eestile muu hulgas kaasa konkreetsed ülesanded siseturvalisuse valdkonnas ja siseministeeriumi valitsemisalas olevatele infosüsteemidele. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) EL-i infosüsteemide üldkoordinaator ning siseministeeriumi strateegia- ja arendusosakonna nõunik Rene Vihalem ütles, et kui oleme Euroopa osa, tuleb ka turvalisust tagada terves piirkonnas. „Me ei saa siin olla üksik hunt,“ tõdes Vihalem.