Elu okupatsiooni all. Donetskis sai mobiliseerimisest pehmekõlaline värbamine ja pakutavad summad paisutati ahvatlevaks

Ukraina okupeeritud – nii n-ö vanadel kui uutel – aladel on õhus pinged. Küsitakse, kas kohalikke mehi hakatakse taas Vene armeesse värbama ning kordub Luhanski nn rahvavabariigi (LNR) kogemus, kus mehi hakati töökohtadest, turgudelt ja poejärjekorrast lihtsalt kaasa viima. Või jääb märtsis väljakuulutatud ja 1994.–2006. sünniaastaga meeste mobilisatsioon ainsaks?

Vähem aga mõeldakse sellele, et niisugune tegevus rikub rängalt Genfi konventsiooni okupeeritud alade haldamise kohta. Kohalikud juba teavad, et seal on kõik võimalik. Mida see „kõik“ tähendada võib, saab lugeda Spektri ja Delfi koostöös valminud loost.

5. oktoobril 2022 said nn rahvavabariigid Venemaaga liitumiseks ametliku heakskiidu ning okupeeritud aladel hakkas kehtima Vene seadusandlus koos selle normide ja praktikaga. Mõnel pool selgus, et uus kord on isegi pehmem, kui oli Donetski nn rahvavabariigi (DNR) totaalse kaose tingimustes.

Selgus, et enam polegi lubatud inimesi otse pärast kaevandusest töölt tulemist saunas kinni püüda, et nad juba kolm päeva hiljem 1950. aastatest pärit teraskiivri ja mundriga Avdijivka või Mariupoli alla pealetungile saada. Esmalt tuleb temaga ikkagi sõlmida leping, see ametlikult kinnitada, anda talle pisut väljaõpet ning teha kindlaks, et tal on ka vähemalt DNR-i pass, mitte ainult Ukraina oma. Ja kujutage ette, sõduritele hakati isegi palka maksma!