„Aus on öelda, et sellega on nüüd kõik,“ kirjutas endine Euroopa Komisjoni asepresident märtsis erakonnakaaslastele. Aga millega? Mida mõtles Ansip, kui ta ütles, et plaanib sisepoliitikas jätkata? Ekspeaminister vastas küsimustele oma viimasel Euroopa Parlamendi plenaaristungil Strasbourgis.

1x
1x
  • 0.25
  • 0.5
  • 0.75
  • 1
  • 1.25
  • 1.5
  • 2
00:00

Ekspeaminister rääkis, et talle on igasuguseid pakkumisi ja kutseid on tulnud ja mitte ainult poliitikavaldkonnas. „Näiteks on tulnud pakkumisi ka ettevõtetelt. Aga ma ei kipu kõiki neid pakkumisi väga vastu võtma praegu, ma tahaksin proovida elada natuke teistsugust elu, kus poleks kõik kalendrisse täpselt paika pandud,“ rääkis Ansip. Kahel korral mainis ta võimalust, et võib hakata nõustama mõnda Euroopa Liidu liikmeks pürgivat riiki.

Samuti peaministritena teeninud Carl Bildt, David Cameron ja Xavier Bettel on hakanud hiljem välisministriks. Kas Ansipi võiks valida sama tee, kui tal selline võimalus avaneks? „Mind ei näe te ilmselt kunagi enam valitsuses, need ajad on möödas. Üheksa aastat valitsusjuhina oli piisav aeg, et anda endast kõik, mis anda on. Täitevvõimu teostamine jääb noorematele inimestele,“ rääkis eurosaadik.

Ansip nimetas oma soosiku

Miks ei nõua ükski tähelepanuväärne reformierakondlane peale Ansipi Kaja Kallase väljavahetamist? „Öelda, et ma olen üksi, kui minuga on 70 protsenti Eesti rahvast, on selge liialdus ehk seda väita ei saa. Aga ju siis erakonna sees kõik loodavad, et ta läheb ära ja et see juhtub iseenesest. Aga see pole kindel, et ta läheb,“ rääkis poliitik.

Andrus Ansip ütles välja, keda ta näeks järgmise Reformierakonna esimehena. „Minu eelistus on kindlasti Kristen Michal. Ta on väga tugev kandidaat ja minister. Hanno Pevkur on kord juba proovinud ja see proovimine ei lõppenud just kõige paremini,“ rääkis ekspeaminister. Ta ütles, et kui Pevkur pälvib Euroopa Parlamendi mandaadi, võiks praegune kaitseminister ka europarlamendis tööle asuda.

Delfile teadaolevalt eelistaks Kaja Kallas, et hüpoteetilises olukorras, kus tuleb talle parteijuhina järglane valida, teha otsus Reformierakonna kõrgeima organi ehk üldkogu poolt. Ansip väljendas teistsugust seisukohta. „Pean mõistlikuks, et kui peaminister astub tagasi oma ametist, siis ta astub tagasi ka erakonnajuhi kohalt. Juhatus, kes on asjadega kõige enam kursis, peaks ka oma seisukohta väljendama,“ sõnas ta. Ansip arvas, et üldkogu võib kinnitada uue erakonna esimehe ka siis, kui juhatuse toetuse pälvinud peaministrikandidaat on juba valitsusjuhi ameti üle võtnud. Kristen Michal sai viimastel Reformierakonna juhatuse valimistel kõige rohkem hääli.

Saate valmimist toetab Euroopa Parlament.

Loe blogist, millest saates juttu tuli:

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena