Meediaekspert Eesti Ekspressi loo tsenseerimisest: kohus ei saa ette kirjutada, mille vastu on avalik huvi

Täna kirjeldas Eesti Ekspress juhtumit, kus maakohus piiras veel ilmumata loo teksti. Ühiskonnateaduste instituudi juhataja Ragne Kõuts-Klemmi hinnangul seab juhtunu ohtu ajakirjanduse autonoomia.

Kõuts-Klemm tõdes, et olukord näib probleemne. „Aga mingis mõttes üldse mitte ootamatu,” lisas ta ning meenutas paari aasta tagust juhtumit, kus Riigikogus trahvis Ekspressi ajakirjanikke Swedbanki väidetava rahapesu kajastamise eest. 

Kõuts-Klemm rõhutas, et ei tea määruse sisu ega põhjendusi. “Kõike seda teadmata tundub, et ajakirjanduse autonoomia on päris suures ohus,” nentis ta. 

Kõuts-Klemmi sõnul peab ajakirjandus saama otsustada, mille vastu on avalik huvi. Ühtlasi peavad ajakirjanikud eristama fakte ja arvamusi ning teadma selgelt oma materjali päritolu. “Kogu loogika, et see päriselt toimib, on seatud selle määrusega kahtluse alla,” sõnas ta.

Ekspressi ajakirjanikele saadetud maakohtu määruse järgi ei tohi kohtumenetluse ajal avaldada, et hageja on tegelenud kahe tegevusega ning et ta pidas teatud vestlusi. Kõuts-Klemm märkis, et avalikkuse kontroll peab kehtima ka kohtumenetluse üle. 

“Loomulikult on siin piirid, aga fakt, et ajakirjanikud otsustavad, millest tuleb kirjutada, on selgelt seatud kahtluse alla,” lausus Kõuts-Klemm. “Seda, mille vastu on avalik huvi, ei saa ette kirjutada kohus.”

Advokaat: avalik huvi on suure kaaluga

Vandeadvokaat Maarja Pild reastas põhilised murekohad, mis juhtumis tema jaoks kõlama jäid. Esiteks teeb Pildile tema sõnul muret, kas kohus ei andnud väljaandele võimalust enda seisukoht esitada. Ta selgitas, et tsiviilasjades on tavapärane, et teist poolt ei kuulata alati ära, vaid esitatakse kohe hagi.

„Aga ka Riigikohus on öelnud, et meediaga seotud juhtumite puhul tuleb alati küsida väljaandelt, mida nemad arvavad. Seda enam olukorras, kus pole artiklit isegi olemas,“ rõhutas Pild. „Ajakirjanikele tuleks anda kasvõi 24 tundi aega vastata.“

Pild märkis, et kohtuvaidlused võivad kesta aastaid ning pole teada, kauaks teksti avaldamist takistatakse. Võib juhtuda, et ajakriitiline teema kaotab vaidluse lõpuks relevantsuse.

Küsimus on Pildi sõnul ka selles, kas kohus on leidnud, et avalik huvi jääb kaalukausil alla muule hüvele, näiteks privaatsusele. „Kui asi on üldsuse jaoks oluline ja pakiline, siis seda kaalukamad peavad põhjendused olema,“ toonitas ta.

„Kas see on erandlik juhtum, mida peaksime demokraatlikus ühiskonnas lubama, või läheb see ikkagi meediavabaduse riive alla,“ võttis Pild juhtunu küsimusena kokku. „Aga seda otsustabki lõpuks kohus.”

President: juhtunu on hirmutav

Ekspressi tsenseerimise teemal võttis sotsiaalmeedias sõna ka president Kersti Kaljulaid.

“Kahe nädala pärast on ajakirjandusvabaduse päev,” alustas Kaljulaid Facebooki-postitust. “Eesti on maailmas ajakirjandusvabaduse tabelites kõrgetel kohtadel. Aga miskipärast juhtub viimastel aastatel aina enam, et kohus keelab või trahvib ajakirjanikke. Tänane uudis selle kohta, et Eesti Ekspressil keelati loo avaldamine, on hirmutav.

Keegi ei ole seadusest kõrgem, ka mitte ajakirjandus. Eesti kohtud on erapooletud ja vabad. Aga kohtumenetlus on põhiseaduse kohaselt ka avalik. Teoorias võib ette kujutada, et selline meede võib olla vajalik, aga ajakirjandusvabaduse säärane piiramine nõuab tõesti erakordset olukorda ja sellega käsikäes kohtult ka selget avalikku kommunikatsiooni ja selgitust.

Vabadused ei püsi iseenesest, neid tuleb kaitsta. Ajakirjandus on meie ühiskonna vereringe ja kui vereringe kinni pigistada, siis üldiselt see hästi ei lõppe.”