Hartman märkis, et tal on regionaalministri kandidaadina suur aukartus selle ameti ees.

„Teisalt on mind alati käivitanud ebaõiglus ja selle vastu võitlemine. Eestis on regionaalne ebavõrdsus, kuid tasuvad töökohad, toimiv ettevõtlus ja head transpordiühendused aitavad seda vähendada,“ rääkis Hartman. „Seisan Madis Kallase algatatud nn Robin Hoodi kava lõpuleviimise eest ja niisamuti pean ma tähtsaks ühistranspordi reformiga jõulist edasiminekut.“

Ta lisas, et ka põllumajanduspoliitika esile tõstmine ja tähelepanu all hoidmine on tema jaoks oluline. „Kõige tähtsam on siin uue finantsperioodi ettevalmistamine, et Eesti põllumeestel oleks õiglased tingimused võrreldes Euroopa Liidu teiste liikmesriikide omadega,“ ütles Hartman.

Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa sõnul on Piret Hartman end juba tõestanud otsusekindla ministrina ja koostöövalmi valitsusliikmena ning Ida-Virumaalt pärit inimesena on hästi kursis Eesti regionaalsete probleemidega.

„Piret aitas oma eelkäija, Madis Kallase käivitatud regionaal- ja põllumajandusministeeriumis ette valmistada ka maa- ja ruumiameti loomist ning on juba tuttav ka ministeeriumi toimimise ja selle inimestega. Tulevases ametis on Piretile abiks kindlasti põllumajandusalane mitmekordne kõrgharidus ning laialdased teadmised ja kogemused riigijuhtimises ja poliitikas,“ sõnas Läänemets.

Sotside juht tunnustas ka veel kord Madis Kallast tehtud töö eest. „Viimane märgiline saavutus tema ametiajast on välja tuua alles eelmisest nädalast kui valitsuses saavutati kokkulepe omavalitsuste regionaalselt õiglasemaks rahastamiseks. Piret Hartman on kahtlemata hea inimene sotsiaaldemokraatidele südamelähedaste regionaal- kui põllumajanduspoliitikate jätkaja ja elluviijana,“ lisas Läänemets.

42-aastane Piret Hartman on SA Eesti Draamateatri nõukogu esimees ja rahandusministeeriumi strateegiatalituse juht. 2022. aasta juulist kuni 2023. aasta aprillini oli ta Kaja Kallase teises valitsuses kultuuriminister. Enne seda töötas ta kultuuriministeeriumi asekantslerina.

2023. aasta riigikogu valimistel kandideeris ta Ida-Virumaal, ent ei osutunud valituks, kogudes 993 häält. 2023. aasta sügisel oli ta lühikest aega ka regionaalministeeriumi nõunik. Hartmanil on magistrikraadid nii TalTechist digimuutused ettevõtluses erialal kui ka Maaülikoolist ökonoomika ja ettevõtluse erialal.

Hartman astus sotsiaaldemokraatide leeri 2012. aastal. Aastatel 2007-2010 kuulus ta Rahvaliitu.

Madis Kallas otsustas ametist lahkuda

Täna hommikul tagasiastumisest teatanud Madis Kallas ütles, et võttis ministrimeti vastu sooviga võidelda Eesti maaelu eest ning vähendada piirkondlikku ebavõrdsust, ent ei suutnud oma eesmärke täiel määral täita.

„Kui ametisse astusin ning põllumeeste, toidutootjate ja maapiirkondade inimestega suhtlesin, sain veelgi enam aru, kui kriitiline on praegu tegeleda sellega, et elu maapiirkondades lõplikult välja ei sureks,“ sõnas ta. „Tajusin Saaremaalt tulnuna seda vastutust ning tunnen täna, vaadates möödunud aastale tagasi, et need sihid, mis said ametisse astudes seatud, ei ole täiel määral täitunud.“

Ühe põhjusena tõi Kallas välja ka selle, et ei saanud ministritöö kõrvalt pühendada piisavalt aega oma perele. „Ma tunnen, et isa roll on jäänud minu poolt kaheks aastaks küll väga unarusse. Ma ei andestaks endale tulevikus sellist asja, et teen Tallinnas karjääri, aga lapsed on kaugel,“ ütles Kallas täna Maalehele.

Alles märtsis rääkis Kallas valitsuse pressikonverentsil, et on mures, kuidas maaelu valdkonnas on probleemidest ülesaamine osutunud vaevarikkaks. „Lähinädalad näitavad, kui palju ja kuidas meil õnnestub mingisuguseid otsuseid, olgu kohalike omavalitsuste tulubaas, olgu maaelu edendamise sihtasutuse erinevad meetmed põllumajandussektori jaoks või olgu veel mitmed meetmed just talupidajate ja põllumeeste jaoks, ära lahendada,“ lausus Kallas toona.

Täna Berliinis visiidil viibiv president Alar Karis allkirjastas õhtul elektrooniliselt otsuse, millega ta vabastas peaminister Kaja Kallase ettepanekul Madis Kallase regionaalministri ametist.