IAEA: Zaporižžjale osaks saavate rünnakute tõttu on maailm ohtlikult lähedal tuumaõnnetusele

Venemaa ja Ukraina süüdistasid esmaspäeval ÜRO Julgeolekunõukogu ees teineteist Euroopa suurima tuumaelektrijaama vastu suunatud rünnakute eest, mis Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhi sõnul on viinud maailma ohtlikult lähedale tuumaõnnetusele.

IAEA peadirektor Rafael Mariano Grossi ütles, et tema agentuur on saanud kinnitada kolme rünnakut Zaporižia tuumaelektrijaama vastu alates 7. aprillist.

„Need hoolimatud rünnakud tuleb viivitamatult lõpetada,“ ütles ta julgeolekunõukogule. Kuigi õnneks ei ole need seekord viinud radioloogilise intsidendini, suurendavad nad märkimisväärselt riski olukorras, kus tuumaohutus on juba ohustatud, rääkis Grossi.

Jaama rünnanud droonide kaugjuhitavus tähendab, et on võimatu lõplikult kindlaks teha, kes neid käivitas, ütles Grossi pärast kohtumist ajakirjanikele.

„Selleks, et midagi sellist öelda, peab meil olema tõendeid,“ ütles ta. „Neid rünnakud on sooritatud paljude droonidega.“

Zaporižžia asub Venemaa kontrolli all oleval territooriumil Kagu-Ukrainas ja seal on kuus tuumareaktorit.

Tuumakatastroofi hirm on olnud esiplaanil pärast seda, kui Vene väed jaama vahetult pärast sissetungi 2022. aasta veebruaris hõivasid. Jätkuvad lahingud Venemaa ja Ukraina vägede vahel - nagu ka pingeline varustamisolukord jaamas - on tõstnud hirmu katastroofi ees.

Ukraina ja tema liitlased süüdistasid esmaspäeval taas Venemaad selles kohas valitsevates ohtudes, kusjuures Ameerika Ühendriigid ütlesid: „Venemaa ei hooli neist ohtudest“.

„Kui ta hooliks, ei jätkaks ta tehase vägivaldset kontrollimist,“ ütles USA suursaadiku asetäitja Robert Wood Julgeolekunõukogus, mis kogunes USA ja Sloveenia algatusel.

Venemaa ütles omalt poolt, et rünnakutes on süüdi Ukraina.

„IAEA aruandes ei ole täpselt välja toodud, milline pool on rünnakute taga,“ ütles Venemaa ÜRO suursaadik Vassili Nebenzia. „Kuid me teame väga hästi, kes see on.“

Zaporižia rajatis on üks maailma 10 suurimast tuumajaamast. Võitlused Ukraina lõunaosas, kus see asub, on tekitanud potentsiaalse tuumakatastroofi ohu, nagu 1986. aastal Tšernobõlis, kus üks reaktor plahvatas ja paiskas surmavat kiirgust laiale alale.

Viimastel kuudel ei ole Venemaa ega Ukraina suutnud teha märkimisväärseid edusamme Ida- ja Lõuna-Ukrainat läbival 1000 kilomeetri pikkusel rindejoonel. Droonid, suurtükivägi ja raketid on olnud suureks osaks selles, mis on muutunud kurnamissõjaks.

Hiljutised löögid ei ohustanud siiski rajatist, mis on projekteeritud nii, et see peaks vastu pidama sellele otsa kukkuvale reisilennukile, teatas IAEA.

Jaama kuus reaktorit on juba mitu kuud suletud, kuid see vajab endiselt energiat ja kvalifitseeritud personali, et kasutada olulisi jahutussüsteeme ja muid ohutusseadmeid.