Kapo: metropoliit Eugeni esindas kirikufunktsionäärina selgelt Moskva tahet ja arusaamu

Kapo aastaraamatust on pühendatud kaks lehekülge metropoliit Eugenile (kodanikunimega Valeri Rešetnikov). Metropoliit tegi riigikogu valimiste eel koostööd ka poliitilise ühendusega, mille nii mõnigi liige on püüdnud edendada Eestis Venemaa huve.

Jaanuari keskel andis PPA teada, et Eesti ei pikenda Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku juhi elamisluba, ja tal tuli 6. veebruaril riigist lahkuda. Kuigi metropoliit Eugeni proovis elamisluba pikendada ja kohtus isegi PPA ametnikega, oli otsus vankumatu – metropoliit Eugeni on Eestile julgeolekuoht ning tema elamisluba ei pikendata.

Kapo aastaraamatus seisab, et Eugeni käis Eestis viisa alusel regulaarselt 2016. aastast. Ta asus püsivamalt Eestisse 2018. aastal pärast Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku (MPEÕK) metropoliidi Korneliuse (Vjatšeslav Jakobs) surma, kes oli siinse kirikujuhi ametit pidanud ligi 30 aastat.

Kuigi enamik kohalikke MPEÕK vaimulikke eeldas, et uueks juhiks saab juba 2009. aastast Eestis töötanud ja siinsete oludega kursis olev Narva piiskop, kes oli ka pärast Korneliuse lahkumist ajutiselt tema ametikohuseid täitnud, anti Venemaalt suunis, et kirikukogus peab osutuma valituks Moskvast ette pandud kandidaat metropoliit Eugeni.

Enne MPEÕK metropoliidiks saamist oli Rešetnikov Moskva vaimuliku akadeemia rektor (alates 1995), Moskva patriarhi vikaar, Vereja peapiiskop (alates 2000) ja Venemaa presidendi juurde loodud usuorganisatsioonidega koostööd tegeva nõukogu liige.

Aastatel 2005–2007 kuulus ta komisjoni, mis tegeles sellega, et liita Vene õigeusu kirik välismaal (Русская православная церковь заграницей) Moskva patriarhaadiga. Lisaks on ta juhtinud mitut Moskva patriarhaadi komisjoni ja vaimulikku õppeasutust.

Tugev seos Venemaa õigeusu kiriku seisukohtadega

Kapo aastaraamatus seisab, et eri allikate järgi ei näidanud Rešetnikov oma tegevuses üles sellist otsustamise ja tegutsemise autonoomsust kui eelmine metropoliit Kornelius. Kui Korneliuse pikaajaline kogemus, autoriteet usklike hulgas, kohalike olude tundmine ja nendega arvestamine võimaldasid patriarhil väljendada kirikupeast erinevat seisukohta, siis Rešetnikov esindas kirikufunktsionäärina pigem selgelt Moskva tahet ja arusaamu.

Rešetnikov võttis Eestisse asudes kohe päevakorda kirikuvarade küsimuse.

2001. aastal andis Tallinna Kesklinna valitsus MPEÕK-le 36 aastaks tasuta kasutusse Toompeal asuva Nevski katedraali. Mõni aasta hiljem andis Tallinna linn 99 aastaks hoonestusõiguse Lasnamäe kiriku tarvis. Nüüd soovis MPEÕK kasutuses olevaid kirikuhooneid enda omandisse.

Rešetnikov on teinud korduvalt avaldusi, kus ei tunnista Eesti apostlik-õigeusu kirikut (EAÕK) enne Nõukogude okupatsiooni Eestis tegutsenud õigeusu kiriku seadusliku õigusjärglasena. Venemaa huvide seisukohast on oluline säilitada Vene õigeusu kirikuga seotud ühendused, nende mõju ja vara välismaal, sest see organisatsioon on üks väheseid Venemaa mõjutustegevuse hoobasid, mida rahvusvahelised sanktsioonid ei ole seni otseselt puudutanud.

Pärast Ukrainas alanud täiemahulist sõda jäi Eugeni lojaalseks Vene õigeusu kiriku juhile patriarh Kirillile ja seeläbi Vene õigeusu kiriku seisukohtadele, mis peavad Ukraina sõda õigustatuks.

Eugeni tegi 2023. aasta riigikogu valimiste eel koostööd ka poliitilise ühendusega, mille nii mõnigi liige on püüdnud edendada Eestis Venemaa huve. Selliselt ületas Rešetnikov Moskva kiriku esindajana piiri ja sekkus Eesti sisepoliitikasse.

Kõigest sellest tulenevalt otsustas Eesti riik, et metropoliit Eugeni elamisluba ei ole võimalik pikendada.