Palloson tõdes aastaraamatut tutvustades korduvalt, et Venemaa agressiivsed ambitsioonid Eesti suhtes pole vaibunud ning Kreml suudab tähelepanu ja ressursse Ukraina ning lääne vahel jagada.

„Näeme, et Vene eriteenistused otsivad võimalusi, kuidas piiratud olukorras tegutseda,“ nentis Palloson. Tema sõnul on Venemaa mõjutustegevus muutunud brutaalsemaks, võib öelda, et vandalismiks.

Palloson lausus, et Venemaa on Eesti vastu alustanud hübriidsõda, selle eesmärk on luua hirmufooni ja riiki kurnata. Pikemas perspektiivis on Moskva eesmärk luua kiil Eesti ja meie liitlaste vahele.

Venemaa plaanis toime panna veel täiendavaid rünnakuid, mis oleks olnud märksa suurema mõjuga, ütles Palloson, lisades, et politseil õnnestus seda takistada ning mitu plaaniga seotud isikut tabada.

Palloson rõhutas, et Moskva pöörab aina suuremat rõhku sotsiaalmeediale. See on üks vähestest kanalitest, kuidas eestlastele ligi pääseda, hoiatas ta. Kaitsepolitseiga tuleks ühendust võtta kohe, kui tekib kahtlus, et veebis üritab kontakti luua välisriigi luureteenistuse liige.

Lisaks Venemaale keskendus Kapo aastaraamat islamiäärmustele ja terrorismiohule. Pallosoni sõnul on Eesti moslemite kogukonna suurus on 10 000 inimest. Uutelt sisserändajatelt on näha vähest tahet kohaneda ja kultuuri sobituda ning see on kasvulavaks radikaliseerumisele, nentis ta. Kasvab ka Islami terroriorganisatsioonide huvi Eesti vastu.

Palloson selgitas, et Iisraeli-Hamasi konflikt on paljudes riikides kaasa toonud radikaliseerumise laine. Terrorirünnaku algataja prototüüp on muutunud - selle taga on nüüd pigem iseseisvalt radikaliseerunud psüühiliste probleemidega inimene, mitte terroriorganisatsiooni liige.