Eesti Rahva Muuseumi (ERM) endine kinnistu jäi 2017. aastal kolimise tõttu vabaks. Kohtueelses menetluses kogutud andmetest nähtub, et Tartu linn kaalus kinnistu Riigi Kinnisvara AS-ilt (RKAS) omandamist vahetuslepingu alusel, plaanides hoonet kasutada Tartu kultuuriasutuste tegevuseks. Hoonega oli arvestatud ka Tartu 2025. aastani tehtud arengukavas. Sellest, et Tartu linn loobuks endise ERM-i maja ostmisest, oli huvitatud Parvel Pruunsild, kes soovis, et selle kinnistu saaks endale üliõpilaskorporatsioon, millesse ta ka ise kuulub.

Süüdistuse kohaselt hakkas Parvel Pruunsild seejärel Priit Humalat survestama, et too veenaks Tartu linnavalitsuse liikmeid võimalikult kiiresti kinnistu ostmisest loobuma. 2023. aasta jaanuaris loobus Tartu linn kinnistu omandamisest ning sama aasta kevadel korraldas RKAS uue enampakkumise, mille võitis Pruunsillaga seotud üliõpilaskorporatsioon.

Süüdistuse kohaselt osales Priit Humal Tartu abilinnapeana Tartu linnavalitsuse koosolekutel, vestlustel ja istungitel, mis olid seotud kinnistust loobumisega. Seal väljendas Humal enda ja ka Parvel Pruunsilla seisukohti, et linn loobuks kinnistu omandamisest ja ettevõtja Parvel Pruunsild saavutaks enda soovitud tulemuse.

Süüdistuse järgi on Priit Humal ja Parvel Pruunsild pikka aega olnud sõbrad ning nad on teineteisega ka majanduslikult seotud. Kohtueelses menetluses kogutud tõendid viitavad, et Parvel Pruunsild tasus Isamaa erakonda kuuluva Priit Humala kulusid, mis olid seotud 2021. aastal toimunud kohalike omavalitsuste valimiskampaaniaga. Samuti seob neid süüdistuse kohaselt majanduslikult asjaolu, et Isamaa suurrahastajana on Parvel Pruunsillal erakonnas suur mõju ning võimalus mõjutada erakonna liikmete poliitilist käekäiku, sh mitmesugustel ametikohtadel töötamist.

Peale selle näitavad kogutud tõendid, et Parvel Pruunsild on Bigbanki ühe omanikuna sekkunud isiklikult Priit Humala lähedastega seotud laenuprotsessidesse, tänu millele on nad saanud laenu või laenupakkumise hoolimata sellest, et Bigbanki tavapärases laenutaotlemisprotsessis olid Humala lähedased samadel tingimustel saanud negatiivse vastuse.

Kuna süüdistuse kohaselt on Priit Humal ja Parvel Pruunsild omavahel majanduslikult seotud, ei tohtinud Priit Humal korruptsioonivastase seaduse kohaselt osaleda Tartu linnavalitsuses selle kinnistuga seotud otsustusprotsessides ega neid sisuliselt suunata. Süüdistuse järgi ta end otsustusprotsessist ei taandanud.

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri prokurör Gerd Raudsepp ütles, et kogutud tõendite põhjal on prokuratuur seisukohal, et Priit Humal lähtus kinnistuga seotud toimingutes ja otsustes Parvel Pruunsilla isiklikest huvidest, mis ei ole ametiisikule korruptsioonivastase seaduse kohaselt lubatud.

„Korruptsioonivastane seadus keelab ametnikul endaga seotud inimese majanduslikust või muust isiklikust huvist lähtuvate otsuste tegemise. Seejuures ei ole toimingupiirangu rikkumise juures oluline, kas tehing oli kasulik või kahjumlik. Põhimõte on see, et kohaliku omavalitsuse juhtimine peab olema ja ka näima erapooletu ja läbipaistev ehk ükski avaliku varaga seotud otsustus ei tohi olla ajendatud kellegi isiklikust huvist,“ lisas Raudsepp.

Kohtueelset menetlust toimetas kaitsepolitseiamet prokuratuuri juhtimisel.