Grossi kinnitas X-is, et Zaporižžja tuumajaama reaktorihoone struktuurid said vähemalt kolm otsetabamust, vahendab Guardian.

„Seda ei saa juhtuda,“ kirjutas peadirektor Grossi.

Tema sõnul oli see esimene selline rünnak alates 2022. aasta novembrist, kui ta pani radioloogiliste tagajärgedega raske tuumaõnnetuse vältimiseks paika viis aluspõhimõtet.

Jaamas olevad Vene okupatsioonivõimude esindajad väitsid, et seda ründasid eile Ukraina sõjaväedroonid ja muu hulgas anti löök jaama kuuenda energiabloki reaktorihoonele.

Ukraina luure eitas rünnaku toimepanemist.

„Agressorriik seab järjekordselt ohtu tuumaobjekti, tsiviilelanikkonna ja kogu Euroopa keskkonna. Vene löögid, sealhulgas imiteerivad, Ukraina tuumajaama territooriumile, nagu ka sinna vägede ja relvastuse paigutamine ning Zaporižžja tuumaelektrijaama objektide mineerimine, on juba ammu teada olnud ja on okupantide pidev kuritegelik praktika,“ ütles Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (HUR) esindaja Andri Jussov Ukrajinska Pravdale.

Jaamas viibivate venelaste sõnul kriitilist kahju ei tekkinud ja ohvreid ei olnud ning kiirgustase jäi normaalseks. Hiljem kuulutas aga Vene Rosatom, et kolm inimest sai „pretsedenditus droonirünnakute seerias“ vigastada.

IAEA kinnitas, et jaam, sealhulgas üks kuuest reaktorihoonest, sai tabamuse ja üks inimene vigastada.

„6. blokile tekkinud kahju ei ole ohtu seadnud tuumaohutust, aga see on tõsine intsident potentsiaaliga kahjustada reaktori kaitsesüsteemi terviklikkust,“ lisas IAEA.

Jaga
Kommentaarid