Teisipäeval tulistas 12-aastane poiss Vantaas asuvas Viertola koolis oma klassikaaslaslast, haavata said veel kaks õpilast. Rünnakus kasutatud 22-kaliibrilise revolvri luba kuulus kahtlusaluse sugulasele, teatas politsei. Nende sõnul kasutatakse seda tüüpi relva tavaliselt sihtmärgi laskmisel.

Soome siseministeeriumi andmetel on 5,6 miljoni elanikuga riigis enam kui 1,5 miljonit litsentseeritud tulirelva ja umbes 430 000 relvaloa omanikku. Relvade omanikud on seadusega kohustatud hoidma oma relvi lukustatuna.

Soomes oli tsiviiltulirelvade määr elaniku kohta EL-i riikide seas kõrgeim, selgus 2018. aasta Small Arms Survey uuringust. Laskeharrastajate arv on Soomes kasvanud pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Rantaneni sõnul ei tee Soomest „relvavägivaldset riiki“.

„Politsei uurimine on varajases staadiumis ja isegi kui nad teevad kiireid edusamme, pole see sugugi õige aeg kommenteerida, kas peaksime oma relvaseadust karmistama,“ ütles Rantanen Reutersile. Ta lisas, et poliitilised järeldused tehakse hiljem.

Rantanen esindab erakonda, mis on olnud vastu karmimale relvaseadusele ja tema sõnul pole partei suund muutunud.

„Meie relvaseaduste kohta võin üldiselt öelda, et see on alustuseks üsna hea ja range, kuid siis on küsimus, kas sellest peetakse kinni,“ ütles ta.

Soome parlamendi kaitsekomisjoni esimees Jukka Kopra kordas Rantaneni sõnu, öeldes, et praegu relvaseaduste arutamine oleks „kunstlik“.

„Peame uurima võimalusi, kuidas noori aidata ja takistada neil tulevikus selliseid asju tegemast,“ ütles Kopra Reutersile.