Jaan Tooming lõpetas 1964 Tallinna 7. Keskkooli ja 1968 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (III lend). Ta oli 1968-1969 ENSV Riikliku Noorsooteatri näitleja ning 1969–2009 Vanemuise näitleja ja lavastaja, 1979–1983 ühtlasi Ugala peanäitejuht. Tooming juhendas 1972–1976 ja 1985–1989 koos Ülo Vilimaaga Vanemuise draamastuudiot, stuudio lõpetajatest moodustus 1989 Tartu Kunstiühingu asutatud Tartu Lasteteatri trupp.

Peale Vanemuise ja Ugala lavastas Tooming televisioonis, Tartu Lasteteatris, Joensuu Linnateatris Soomes ja mitmel pool mujal, tegi tihedat koostööd 2005. aastal religioossete lavastuste loomiseks rajatud näitetrupiga Sagar Sagitta. Ta on Eesti Lavastajate Liidu asutajaliige.

Aastal 1976 sai Tooming ENSV teeneliseks kunstnikuks. 2001. aastal tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, 2004. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemiaga ja 24. veebruaril 2012 riigi kultuuripreemiaga pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest.

Jaan Tooming on lavastanud neli mängufilmi: „Lõppematu päev“ (1971/1990), „Värvilised unenäod“ (1975, mõlemad koos Virve Aruojaga), „Põrgupõhja uus Vanapagan“ (1977, Vanemuise menulavastuse järgi) ja „Mees ja mänd“ (1979, Paul Kuusbergi jutustuse „Linnukesega“ ajendil).

Isa Osvald Tooming oli kirjanik, vanem vend Peeter Tooming fotograaf, ajakirjanik, fotoajaloolane ja tõsielufilmide lavastaja ning operaator. 1984. aastast oli Jaan Tooming abielus Vanemuise näitleja Liis Benderiga.

Jaan Tooming on avaldanud mõtte- ja palveraamatu „Rist on kasvanud kõiksusest läbi“ (1999), luulekogu „Huum“ (2006), koos Anne Maasikuga heliplaadi Uku Masingu loominguga „Ja tuulelaeval valgusest on aerud“ (Melodija, 1990), märkmikromaani „Teekond mäe südamesse“ (2007), teatrieluloo „Religioossed motiivid minu loomingus“ (2011), poeesiat, esseesid, kultuurilis-filosoofilisi mõtisklusi ja teatriarvustusi.

Jaga
Kommentaarid