Jaanuari keskel rünnati Apotheka, Petcity ja Apotheka Beauty kliendikontode süsteemi ning kurjategijad said sealt kätte umbes 700 000 inimese andmed, mille hulgas ka (väiksemas hulgas) telefoninumbrid, e-mailid ja kodused aadressid.
Andmekaitse inspektsioon ja politsei uurivad juhtumi tagamaid ning on lubanud ka ettevõtte juurdluse järel vastutusele võtta, kuid millises määras see juhtub, pole teada.
„Sellest juhtumist peab saama selge näidis kõigile teistele suurettevõtetele,“ leiab Eesti Ekspressi ajakirjanik Greete Lehepuu värskes „Päevakorra“ podcast’is. „Ebaviisakas öelda, kuid ma loodan, et ettevõte saab korralikult trahvi, kõvasti suuremas summas, kui vaid paari juhatuse liikme palga mahus,“ lisab ta.
Nii suure firma küberturvalisuse eksimust ei tohi kohelda kui kogemata tekkinud viga, sest küberkuritegevus on ammu teada reaalne risk, milleks ettevõtted peavad valmis olema, leiab Lehepuu.
Arusaamatu on ka andmekaitse inspektsiooni seisukoht, et inimesed peaks ise hoolsamalt jälgima, milleks ja kuhu enda kontaktandmeid jagatakse, leiab Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant.
„See ei ole see koht, kus inimestele tuleks hoiatusi jagada. See on täpselt sama, kui inimesele on sõitnud auto otsa ja siis politsei möönaks, et inimesel polnud helkurit. Polnud ehk tõesti, aga kes siin olukorras see suurem osapool on?“ arutleb Jaagant.
Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja nõustub, et sanktsioonid sääraste rikkumiste eest on olnud seni peaaegu et olematud ja see peab muutuma.
Ta oponeerib eelkõnelejatele siiski: „Selles, et andmed on varastatud, on loomulikult süüdi ettevõte. Aga inimeste käitumisest rääkimine ei ole ohvrisüüdistamine. Olgem ausad, lõviosa inimesi paneb allkirja asjadele, mida kunagi läbi ei loe ja seda ka internetis.“
