Taani meediakanalite teatel oli see vigane väljalaskmissüsteem Korsøri sadamas seisnud sõjalaeval Niels Juel, vahendab Helsingin Sanomat.
Võimud andsid hoiatuse ja teatasid, et on kukkuvate raketi tükkide oht. Laevadel paluti vältida väina läbimist ja vajadusel ankrusse jääda, aga väina ületav sild hoiti autoliiklusele avatuna.
Kella 21 ajal Eesti aja järgi teatas Taani ringhääling DR, et oht on möödas ja eksperdid on kinnitanud, et enam ei ole raketi iseenesliku stardi ohtu. Laevatee ja õhuruum avati taas.
Suur-Belti väin on üks maailma tihedama liiklusega laevateid ning keskne ühendustee Läänemere ja Põhjamere vahel. See asub Taani Fyni ja Sjællandi saare vahel.
Piirkonnas toimus eile Taani mereväe õppus. Viga ilmnes testi käigus: raketisüsteem aktiveerus, aga seda ei suudetud enam välja lülitada.
„Enne kui raketisüsteem on deaktiveeritud, on oht, et rakett võib välja lennata ja lennata siis mõne kilomeetri kaugusele,“ teatas Taani kaitsevägi.
Kaitseväe teatel raketi plahvatamise ohtu siiski ei olnud. Kõnealune rakett on taanlaste sõnul 4,5 meetrit pikk ja kaalub 700-800 kilogrammi.
Taani kaitsevägi avaldas X-is ka kaardi ohupiirkonnast.
Taani kaitseväel on olnud sel nädalal ka muid probleeme. Kolmapäeval vabastati ametist kaitseväe juhataja Flemming Lentfer, sest ta ei teatanud Punasel merel juhtunud relvasüsteemi tõrkest, teatasid teiste hulgas Reuters ja BBC.
Taani sõjalaev osales märtsis Punasel merel USA juhitud tsiviillaevanduse julgestusoperatsioonis, kui sattus huuthide droonirünnaku sihtmärgiks.
Rünnaku ajal tekkis laeva relvasüsteemil tõrge ja Lentfer ei teavitanud sellest Taani kaitseministeeriumi. Kolmapäeval teatas kaitseminister Troels Lund Poulsen, et Luntfer rikkus usaldust, mistõttu vabastati ta ametist.
